Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?

708 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
708
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
1
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?

  1. 1. Eesti kool –õpi- või riskiühiskonna kool I Ene-Silvia Sarv Tallinna Ülikool 2008
  2. 2. PõhiküsimusPõhiküsimus 1 kas riskiühiskond või jätkusuutlik õpiühiskondPõhiküsimus 2 kas riski- või õpiühiskonda toetav-tootev kool ja õpetaja Ene-Silvia Sarv, 2008
  3. 3. Käsitlus Riskiühiskonnast Jätkusuutlik versus riskiühiskond Kool - olulisim inimvara kujundaja Õppiv organisatsioon – õpetaja ja kool aastatuhande vahetusel Ene-Silvia Sarv, 2008
  4. 4. Riskiühiskonnast Ene-Silvia Sarv, 2008
  5. 5. Riskiühiskond I Ulrich Beck : riskiühiskond - süsteemi läbikukkumine, ebaõnnestumine - postmodernse ühiskonna tunnus Tundmatud, teadvustamata riskid on peidus, sissekirjutatud kõrgelt-ratsionaliseeritud ja hästiartikuleeritud süsteemis (Beck, 1992)Riskide 2 tüüpi: ühed tulenevad süsteemist enesest teised tulenevad nt administraatoritest jt süsteemis osalejatest. (nt Tšernobõli, Korea sildade jt katastroofid) Ene-Silvia Sarv, 2008
  6. 6. Riskiühiskond IIRiskide taust Kõrgeltarenenud, stabiliseerunud ühiskonnaga riigid:  inimfaktor, enamasti inimlik eksitus kui süsteemi programmeeritud viga (riskid nagu nt õnnetused tuumajaamades, rongiõnnetused jne) Kiire, hüperkasvuga aga tegelikult mahajäänud ühiskonnaga riigid:  süsteemi osiste vähene kooskõla, korruptiivsus, lähima kasu eelistamine kulukamatele alternatiividele (nt turvalisusele) Ene-Silvia Sarv, 2008
  7. 7. Näide - Lõuna-Koreaõnnetusjuhtumite ühistunnused inimeste ebateadlikkus, tundetus võetavate riskide suhtes - kohese riskantse tulu eelistamine ohutusele-turvalisusele kui kulukale alternatiivile st odavuse akumuleerumine ühiskonna tasandil – pankrotistumine koordinatsioon institutsioonide ja sotsiaalsete rühmade vahel kukkus kokku ammu enne tegelikke õnnetusi - ebaadekvaatne kommunikatsioon koostegutsemist vajavate organisatsioonide vahel - süsteemi kui terviku muutumine väga hapraks. turvalisuse- ja hädaabi-meetmete puudulikkus - vajaka jääb ressursi-fonde, eriti inimressursside arvestust ja kontrolli. Ene-Silvia Sarv, 2008
  8. 8. Eesti – riskiühiskond IÜldistatult võib Eesti kontekstis riskifaktoritena esile tuua (erinevate allikate põhjal)1. Inimvara pseudokasutus - teatavate rühmade ja indiviidide väljalülitamine või alakasutamine lähtudes nende poliitilisest/apoliitilisest “kuuluvusest”, formaalsete kvalifikatsiooni- vm näitajate mittevastavusest (kehtivale standardile, eeskirjadele jmt), vanusest, “ideoloogilisest” sobimatusest jne2. Inimvara väärettevalmistus – info-/teadmus-/õpi- … ühiskonnas toimetulekuks vajalike pädevuste (paindlikkus, adapteerumis-, õppimisvõime võime jm), hoiakute ja enesetundmise alaste teadmiste-oskuste omandamatajätmine koolis /üldhariduses. Ene-Silvia Sarv, 2008
  9. 9. Eesti – riskiühiskond II 3. Tulevikkudega töötamise ignoreerimine - pika-ja keskmise ulatusega tendentside, trendide ja protsesside teadusliku projekteerimise ja hindamise puudumine, ignoreerimine või pealiskaudsus 4. Püsiväärtuste (üldinimlikud ja kõlbelised) devalvatsioon nt meedias. Ilmne on püsiväärtuste muutumissuund õppematerjalides (nt aabitsad), õpetajatel (uuringute põhjal) Ene-Silvia Sarv, 2008
  10. 10. Eesti – riskiühiskond III5. Ühiskonna arenguks oluliste mõistete ja teadmise devalveerimine (pseudokasutuse või poliitilise sobimatuse tõttu) Nt. õppiva organisatsiooni kui mõiste devalveerumine enne selle (piisavas mahus) omandamist, demokraatia kui mõiste ja nähtuse devalvatsioon6. Ühiskonna pikemaajaliseks arenguks oluliste faktorite eiramine või äraspidine stimuleerimine (nt sidususe, inimesega toimuva, alus- ja põhihariduse kasvatusliku tulemi jne arvestamine otsustuste tegemisel) Ene-Silvia Sarv, 2008
  11. 11. Eesti – riskiühiskond IV 7. Majanduse ja ühiskonna muutmine sõltuvaks välismaistest huvirühmadest - eelkõige majandusrühmadest, aga ka haridusmudelitest. 8. “Vigade” kuhjumise trendi tugevnemine, põhjuseks nt  individuaalsete või mõne rühma lühiajaliste huvide rahuldamine,  ebakompetentsuse kuhjumisest tulenevad vead jmt  refleksioonimehhanismide puudulikkus, samuti unifitseerimine, uuringute puudumine või tendentslik tõlgendamine (sh kultuurilis-kunstiliste ja teaduslike refleksioonide mittearvestamine ja sotsiaalteaduste alafinantseerimine) Ene-Silvia Sarv, 2008
  12. 12. Mis siis … Riskifaktorid kuhjuvad inimtasandil – tulemuseks sotsiaalsed tagajärjed ja mittesoovitavasse trendi kaldumine ühiskonnasHomo Estonicus vihane, räme, haige, egoistlik, omav, manipuleeriv või manipuleeritavversus eneseteadlik, väärikas, toetav, edu- ja rõõmsameelne, vaimsele-füüsilisele terveolekule pürgiv, olev-õppiv Ene-Silvia Sarv, 2008
  13. 13. Jätkusuutlik versus riskiühiskond - Eesti Ene-Silvia Sarv, 2008
  14. 14. Eesti tulevikustsenaariumid2010, 2015, Eesti-… Geopoliitika, majandus, keskkond Ühiskond, haridus Valdkondade stsenaariumid, arengustrateegiad Jätkusuutlik ühiskond versus riskiühiskond? Ene-Silvia Sarv, 2008
  15. 15. Ühiskonna 2 mõõdet sidusus - ühendav, sidus ühiskond, selles olevate rühma- ning institutsionaalsete suhete kaasav iseloom versus võõrandav, eraldav ühiskond  Üldhariduses – võrdsed võimalused ja individuaalse eripära arvestamine versus konkurents ühiskonnas domineerivate püüdluste tase/iseloom, väärtused, avatus uuenemisele ja teadlikkus toimuvast versus konservatiivsus ja suletus  Üldhariduses – õpimeetodite ja allikate paljusus, eneseanalüüsi ja montooringu kultiveerimine hinde asemel, väärtuste teadvustamine Ene-Silvia Sarv, 2008
  16. 16. Kool - olulisim inimvara ja sellekvaliteedi kujundaja Eesti kool – 2015 Euroopa kool – 2020 Eesti kool .... Ene-Silvia Sarv, 2008
  17. 17. Neli visiooni Eesti haridusest aastal 2015 ÜHISKONNA kõrge uuenemisvõime Turu-hariduse ja Õpi-Eesti eliitkoolide Eesti (jätkusuutlik Eesti)Lahutav, (rikaste-vaeste Eesti) Siduv,võõrandav Pidevalt algavate Rahvakoolide kaasavühiskond haridusreformide Eesti ühiskond Eesti (rahvuskeskne Eesti) (korruptiivne Eesti) madal uuendusvõime Ene-Silvia Sarv, 2008
  18. 18. Eesti Inimarengu Aruanne 2007Eesti majanduse võimalikudarengustsenaariumid (lk 107 jj) Riik, valitsussektori roll –  Passiv riik  Aktiveeriv riik (riik kui katalüsaator) Ettevõtete ja inimestemuutumisvõimekus  madal  kõrge 4 stsenaariumi  LOODUSLIK VALIK  SEISEV VESI  PÕHJATÄHT  TÜHIKÄIKhttp://www.riigikogu.ee/?page=pub_ooc_file&op=emsplain&content_type=application/pdf&u=20080917005339&file_id=400040
  19. 19. ELLissaboni, Stockholmi, Bologna protsess - suund õppivale ühiskonnale, ühistel võtmepädevustel põhinevale haridusele, sh üldharidusele teadmusjuhtimisele ja teadmusloomele nii valitsuste kui kooli tasandil Ene-Silvia Sarv, 2008
  20. 20. OECD Haridusuuringute ja InnovatsiooniKeskuse koolistsenaariumid - 2020 Status quo  jätkub-tugevneb bürokraatlik koolisüsteem, muutumisvõime praktiliselt puudub;  õpetajate „äraminemine“ - madal moraal ja võimalused atraktiivsemaks tööks mujal - õpetajatepuuduse kriis. Taas-koolistumine (re-schooling) - hea rahastamine, tunnustus kvaliteedi, õigluse, võrdsete võimaluste eest  Kool - ühiskonna, kogukonna sotsiaalne tuum, õpetaja kõrge professionaalsus;  Kool – sihikindel teadmustjuhtiv, õppiv organisatsioon, võimaluste võrdsus on normiks, teadmistekesksus on ülekaalus kooli sotsiaalse rolli ees. Ene-Silvia Sarv, 2008
  21. 21. OECD Haridusuuringute ja InnovatsiooniKeskuse koolistsenaariumid - 2020 Lahti-koolistamine (de-schooling) - koolisüsteemi demonteer(i)(u)mine  Õpivõrgustikud ja võrgustiku-ühiskond - rahulolematus institutsionaliseeritud õpivõimalustega  koolide hülgamine mitmesuguste õpivõrgustike kasuks,  koolide de-institutsionaliseerimine või isegi  koolide ”demonteerimine” kultuuri-, kogukonna-, religioossete jt kohalike ning piiriüleste võimaluste kasuks.  Turumudeli laienemine - konkureerivate mehhanismide domineerimine valitsuse julgustusel. Põhjus - ”strateegiliste klientide” rahulolematus neis kultuurides, kus haridust nähakse nii era- kui ühiskondliku varana. Uusi pakkujaid julgustavad lõputud rahastus-, struktuuri-, ergutusviiside ja regulatsioonide muutused. Ülikülluses on innovatsioone, aga ka valulisi üleminekuid ja ebavõrdust. Ene-Silvia Sarv, 2008
  22. 22. Globaalsed protsessid ja kriisidRooma Klubi (1968 jj)  Energiakriis  Tuumaoht  Rahvastiku- ja toidukriis jne 20/21 saj – lisanduvad uued ohud  Kliimamuutus  Julgeolek  Meedia-vägivald (sh Distant Violence)  Finantskriisid  Poliitiliste ja majandussüsteemide kriisid jmOlles globaalkülas oleme kõiges osalised ja kõige eest vastutavadÕppimise iseloom ja koolikogemuse laad – lahenduste või kasvavate kriiside allikas? Rooma Klubi 2008 – lahenduste klaster http://www.clubofrome.org/eng/home/ Ene-Silvia Sarv, 2008
  23. 23. Eesti kool –õpi- või riskiühiskonna kool II Ene-Silvia Sarv Tallinna Ülikool 2008
  24. 24. Õppiv organisatsioon –õpetaja ja kool aastatuhande vahetusel Ene-Silvia Sarv, 2008
  25. 25. Õppivaks organisatsiooniksmuudavad kooli individuaalse õppimise lõimendus koosõppimisega, õppimise teadvustamine ja juhtimine organisatsiooni kui terviku tasandilKool on õppiv organisatsioon sedavõrd, kuivõrd on seda mitte ainultõpetajaskond ja juhtkond vaid iga klass– selle õpilased, lapsevanemad, õpetajad- st kooli kogu õppekeskkond jakoolikultuur Ene-Silvia Sarv, 2008
  26. 26. Õppiva organisatsiooni võtmevaldkonnadkoolis – väikesest suureks Jagatud Tiimiõping / /ühisvisioon Globaalsus, õppekava-tiimid; avatus klassi õpetajate tiimid, Mentaalsed metoodilised mudelid – rühmad, väärtused, hoiakud pädevustöö jm rühmad, Isiklik, Lokaalsus (vertikaalsed ja professionaalne horisontaalsed) meisterlikkus ja toimetulek Ene-Silvia Sarv, 2008
  27. 27. Õppiv organisatsioon – omamoodikoolikultuurKoolikultuur kirjeldab nii koolile üldomast kui vaid sellele koolile omast ilmutab ebd läbi inimeste tegevuse. (Brunner, 1996, Finnan&Levin, 2000) vahendab välismõjusid ja kohandab neid organisatsiooni otstarbe, väärtuste normidega. on võõrandumise või pühendumise soodustaja (Bennet&Harris, 1999. 542). Ene-Silvia Sarv, 2008
  28. 28. Õppiv organisatsioon – omamoodikoolikultuurKULTUURI STABIILSUS – turvalisus, mugavus, hea ja halva mõõt, lubatu ja lubamatu piir, arusaamise ja teadmise mudel.Kultuuri muutused – kohanemine väliste muutustega, sh tehnika, sotsiaalne keskkond.Kultuuri varjupool – kogukonna vari (Jung) – ebaausus, vead, hirmud … on sageli tabu-teema (Botkin. 1999,151)Koolikultuur - võimusuhted ja kooli efektiivsus on omavahel seotud Ene-Silvia Sarv, 2008
  29. 29. Koolikultuur ja võim Olemine – omamine - juhtimineindividuaalne võim,konkurents kokkulepped, moraalne pühendumus(E. Fromm, Bennet&Harris) Ene-Silvia Sarv, 2008
  30. 30. Õppimine – mõistetud ja soovitud Õpiühiskond kui jätkusuutliku Eesti eeldus = õppivad inimesed + õppivad organisatsioonid + õppiv, st reflektiivne ühiskond Õppimine kui mõiste, kui arusaam ja kui teadvustatud oskus, eriti õpetajate puhul, - üks kriitilisi aspekte jätkusuutlikkuse trendi tugevdamisel Ene-Silvia Sarv, 2008
  31. 31. Õpetaja ja kool õppijana I Uurimus 1 1998 – 1999 – õpetajaks õppivate üliõpilaste õpivaadete kaardistus (J. Orn jt) Õppimist nähakse impersonaalse, passiivse protsessina Neljanda kursuse tudengite õpikäsitus on traditsioonilisem kui teise kursuse tudengitel Tänapäevasele õpikäsitusele iseloomulikud tunnused olid harvaesinevad Ene-Silvia Sarv, 2008
  32. 32. Õpetaja ja kool õppijana I Järeldus 1 – õpikäsitus on vastuoluline Teooriates - tänapäevane õppimine on integreeriv, aktiivne, loov, ennastkonstrueeriv vahend, mida saab/suudetakse kirjeldada paljude tähendusrikaste sõnade ja väljenditega Üliõpilased – enamikus mõistavad ja tajuvad (väljendavad) õppimist kui individuaalset mehhaanilist protseduuri väljastpoolt seatud eesmärkide ja “mõõtudega”, mille kirjeldamiseks piisab vähestest “õigetest” väljenditest Ene-Silvia Sarv, 2008
  33. 33. Õpetaja ja kool õppijana II Uurimus 2 1999 (Ruus, Sarv) – õpetaja kui õppija diskursiivsest, õppimisest kõnelemise aspektist Kaks mõõdet – õppimise normaliseerimine (standardiseeritus-mängulisus) ja õppimise motiveeritus (sisemine-väline) “Kõneldud” õpikäsitus - 4 välja sellele lähenemiseks Ene-Silvia Sarv, 2008
  34. 34. Õpetaja ja kool õppijana II“Kõneldud” õpikäsitus – kuidas õppimist mõistetakse / tajutakse:A – õppimist mõistetakse/tajutakse küll seesmiselt motiveerituna, kuid töötaolise, õppija jaoks ettemääratud tulemustega asjanaB – kui väljastpoolt motiveeritud ja õppija jaoks töötaoliselt ettemääratud tulemusele orienteeritud, pealesunnitud tegevustC - kui väljastpoolt motiveeritud tegevust, mis siiski pakub rahuldust, mille on omaette väärtusD - kui seesmiselt motiveeritud ja vaba, mängutaolist tegevust Ene-Silvia Sarv, 2008
  35. 35.   Õpetaja ja kool õppijana IITähendused, mida omistavad õppimisele Eesti õpetajad     C D õppimine kui väliselt õppimine kui sisemiselt motiveeritud, kuid siiski motiveeritud mänguline mõningat (mängu)rõõmu, tegevus rahuldust pakkuv, igatahes kui mitte vastumeelne tegevus 34%      25 %         õppimine kui väliselt   õppimine kui sisemiselt motiveeritud töine motiveeritud sundkohustus “töökohustus” 13% 28% Ene-Silvia Sarv, 2008 B A
  36. 36. Õpetaja ja kool õppijana II Järeldus 2 Eesti õpetajate (õppimis)diskursus on suuresti traditsiooniline Teised – humanistlikud, konstruktivistlikud jm -- diskursused on siiani ilmnemise staadiumis ja on traditsioonilisega segiläbi Vaevalt, et õpetaja, kes on “hea loengukuulaja ja äraõpitu ülesütleja” suudab arendada oma õpilastes teistsugust kvaliteeti - loovat ja koostööoskustega õppijat On 10-15% õpetajaid, kes kirjeldab õppimist loovalt, näevad õppimises üllatavat, imetlusväärset ja rahuldustpakkuvat Ene-Silvia Sarv, 2008
  37. 37. Õpetaja ja kool õppijana III Uurimus 3 1996-1998 – õpetajate tunnikirjetes ja refleksioonis ilmnev arusaam õppimisest (J. Veimer) Õpetajate poolt õppetöös eksperimentaalselt kasutatud stsenaariumimeetodi käigus ja selle järel koostatud tekstide (tunnikavad, -kirjed, tagasiside materjalid jm) kriitiline analüüs ja tagasiside-tekstide analüüs võimaldas esile tuua õpetajate varjatud / väljendamata arusaama õppimisest Ene-Silvia Sarv, 2008
  38. 38. Õpetaja ja kool õppijana III Erinevates kooliastmetes on õppestsenaariumides ülekaalus (Veimer, 1998) ...1.-6. kl õpet. 7.-9. kl õpet. 10.-12. kl õpet.Õppimine – Õppimine - Õppimine – täielikustegevus, arutlus, ülekaalus mälupõhine ülekaalus mälupõhinesuhtlus ja “äraõppimine” + “äraõppimine” +teabevahetus; eredad aktiivse eredad aktiivseprobleemile- õppimise näited õppimise näitedorienteeritusMitmekesise Pseudo- ja reaalne Pseudo- ja reaalneaktiivõppe aktiivõpe aktiivõpekasutamineOskuste puudus Vääritimõistmine – Vääritimõistmine –rühmatööde aktiivne õppimine, aktiivne õppimine,korraldamiseks- iseseisev õppimine, iseseisev õppimine,juhtimiseks kriitiline mõtlemine kriitiline mõtlemine Ene-Silvia Sarv, 2008
  39. 39. Õpetaja ja kool õppijana IIIJäreldus 3 – tegelikud uskumused, arusaamad õppimisest pole teadvustatud Tänapäevaste märksõnade kasutamine eesmärkides ja meetodites ei tähenda sageli nende tegelikku järgimist Traditsiooniliste arusaamade taustal õppimisest suudavad õpetajad kasutada tänapäevaseid meetodeid ja näidata vähemalt osaliselt teistsugusesse paradigmasse kuuluvat suhtumist õppimisse (oma praktilises töös) Aineõpetajatel on raskem uut ideoloogiat järgida kui nt klassiõpetajatel Kaldumine uude õppe-paradigmasse ilmneb kui õpetajad osalevad pedagoogilises eksperimendis, kus eeldatakse sedalaadi õppimist-õpetamist. “Eksperimenditoese” puhul rakendatakse riikliku õppekava ideoloogiat ja aktiivõppe meetodeid üsna adekvaatselt. Ene-Silvia Sarv, 2008
  40. 40. Eelnevate uurimuste “kirju”tulemuse tõlgendus Tänapäevasus on “õpetajate väljendamata, implitsiitse teadmuse ilming, mis pole veel leidnud võimalust …” Ringlemiseks reaalses organisatsiooni-õppimise keskkonnas Realiseerumiseks koolis kui õppivas organisatsioonis Realiseeruda õppekavade süsteemis kui õppivas (interaktiivses) süsteemis Ene-Silvia Sarv, 2008
  41. 41. Õpetaja ja kool õppijana IVUurimus 4 (1987-1989)– Eesti haridusuuenduse ekspertnõupidamistel kaardistati kaudselt õppimis- õpetamis-vaated /-käsitused seoses õppekava muutmise vajaduse uurimisega Õpetajat nähti valdavalt aine-teadmistele orienteerituna Õpetaja-õpilase vastastikuseid suhteid nähti valdavalt ühesuunalistena Nenditu, et lapsel, õpilasel pole võimalust osaleda õpetamise-õppimise kavandamises ja seda arutada, oma õppimist ise juhtida.(1987. a. ekspertnõupidamise materjalidest) Ene-Silvia Sarv, 2008
  42. 42. Koolimuutus - kultuurimuutus Uunemise paradoksKui koolid, õpi- ja koolikultuur, sh õppemeetodid ning õppe sisu rebib end lahti üldtunnustatud mudelitest, nö “argiparadigmast”,siis tajuvad paljud valitsemis-, haridusvaldkonnas töötavad inimesed, spetsialistid, õppejõud, ka lapsevanemad seda ähvardava “kaosena”, mida tuleb administratiivsete meetoditega ohjeldada. Seda võib mõista kultuurikonfliktina, analoogsena muudele erinevate kultuuride kokkupõrgetele. Ene-Silvia Sarv, 2008
  43. 43. Õpetaja õppivas koolis Õpetaja arenemis- võimalused Õpetaja arenemis- Jagatud Koopereerumine Õpetaja võimalused vaated, kolleegidega õppivas koolis eesmärgid, Jagatud vaated, ideaalid Õpetaja Koopereerumine eesmärgid, õppivas koolis ideaalid kolleegidega Refleksioon, aruandlus, Refleksioon, monitooring, aruandlus, hindamine monitooring, / hindamine evalvatsioon / evalvatsioon Ene-Silvia Sarv, 09.2002 Ene-Silvia Sarv, 09.2002 26 26 Ene-Silvia Sarv, 2008
  44. 44. Uuring “Kool kui õpilastearengukeskkond ja õpilaste toimetulek” (TOIME, juht prof M Veisson, Tallinna Ülikool 2003-2007) Analüüsi tulemusena eristati omavahel koolid, mis kuulusid kas kõige kõrgemate või madalamate näitajatega rühma üksikute koondtunnuste alusel ja sarnase tunnustemustriga koolid, õpetajate rühmad, mis on sarnase organisatsiooni- ja koolikultuuri- ning enesetunnetusega.(Sarv 2008, ptk 3, 4) Ene-Silvia Sarv, 2008
  45. 45. Edukas õppiv koolÕpiedulist kooli iseloomustab kõige laiemalt selle dünaamilisus ja paindlikkus tuginemine  ühistele väärtustele (nt ausus, austus iga inimese vastu jm) ja  kõrgema tasandi vajadustele (sõprus, õiglane kohtlemine, eduelamus jm),  motivatsioonile (eelkõige sisemisele motivatsioonile),  ühiste ideede, visiooni, eesmärkide kujundamisele ja  igaühe panustamisele ning igaühe täiustumisele kollektiivses protsessis; sisukas formaalsete ja semiformaalsete rühmade töö. Ene-Silvia Sarv, 2008
  46. 46. Õpiedutu kool: Õpetajate, juhtide käitumismallid:  ebakindlus, määramatus – õpetajad pole kindlad, kuidas mõjutada õpilasi, kuidas juhtkond nendega käitub;  mõistuspärastamine, põhjendamine – õpetajad püüavad näidata, et see, kuidas nad õpetavad ja hindavad on sama hea või paremgi kui mistahes võimalik muutus; sama - juhtkond oma töös;  paradigmaatiline halvatus e ringlev stereotüüp – õpetajad õpetavad-hindavad samamoodi kui neid endid õpetati, pidades seda parimaks võimalikuks või teadvustamata, et nad matkivad oma kooliaega; juhtimine – tugineb mudelitele, mitte analüüsile ja visioonile;  õppekavaline sõltuvus - vajadus õpetada teatav hulk materjali etteantud aja jooksul kantakse üle õpilastele ja ootustele nende õpitulemuste kohta;  õppetunnikesksus - õpetajad peavad tunniga seotud ülesandeid ainuvajalikeks ning suhtuvad ülekoolilistesse jms tegemistesse negatiivselt (sest need võtavad energiat, mis pidanuks kuluma õppetunnile). hierarhiline juhtimine, usaldamatus, formaalsus, lähieesmärkide ainuvalitsus; ühemõõtmeline v piiratud tagasiside ja edukriteeriumid (nt hinne) Ene-Silvia Sarv, 2008
  47. 47. Õppiv kool?Koolide jaotus (49 kooli 6–29 vastanuga):1 – õppiv, arengukeskne kool – 12 kooli;2 - konservatiivne kool – 29 kooli;3 - nõrga õpivõimega konservatiivne kool – 4 kooli;4 - juhtimiskeskne kool – 4 kooli. Ene-Silvia Sarv, 2008
  48. 48. Õppiv Eesti kool ? 49 kooli jaotus (õpetaja vaates) 1 – 35% - õppiv, Õpetaja refleksioon ja arengukeskne kool; uurimistegevus 1,5 Õpetaja personaalne 2 – 59% Innovatsioon ja tunnustus 1,0 meisterlikkus -konservatiivne kool; 0,5 0,0 Õpetaja mentaalsed Infolevi -0,5 mudelid 3 – 8% - nõrga -1,0 õpivõimega -1,5 konservatiivne kool; Interaktsioon -2,0 Tiimiõpe ja tiimitöö -2,5 4 – 8% - juhtimiskeskne kool Koostöö ÜhisvisioonRahulolu ja pühendumus Süsteemilähenemine õpetaja tööle Juhtimise tajumine õpetaja Õppekavatöö poolt 4. 3. Nõrga õpivõimega 1. Õppiv, 2. Konserva- Juhtimis- konservatiivne kool arengukeskne kool tiivne kool keskne kool
  49. 49. Inimvara arengu toetamineInimvara arengu toetamine - andekuse ja arengutoe vajaduse märkamine ja tugi arenguks – regulaarne montooring Oma töö tulemuslikkuse hindamiseks kasutame laste arengut kirjeldavat vaatlussüsteemi (%)õpetaja Pole nõus 18,6 Enam-vähem nõus 34,7 Pigem ei nõustu 26,8 Nõus 19,9Koolijuht Pole nõus 4,4 Enam-vähem nõus 46,0 Pigem ei nõustu 26,5 Nõus 23,0Oma töö tulemuslikkuse hindamiseks kasutame tasemetööde ja riigieksamite tulemusi – 91% õpetajaidKas lapse andekuse ja toetuse vajaduse avastamine on ... pigem juhus, oleneb õpetaja kogemusest või on sihipärase monitooringu üks osa? Ene-Silvia Sarv, 2008
  50. 50. Õpilane – õpetaja partner või “vaikivlehekülg”?Õpetaja arust võiksid õpilased senisest rohkem osaleda õppetöö kavandamises (%)Pole nõus 7,9 Enam-vähem nõus 38,7Pigem ei nõustu 41,3 Nõus 12,1 kaasa rääkida õppemeetodite valikulPole nõus 9,6 Enam-vähem nõus 42,4Pigem ei nõustu 42,0 Nõus 6,0 Individuaalne õppekava (nt õpilepingute näol) peaks muutuma reaalsuseks ja võimaldama nii eriandekuse arendamist ja arvestamist (ringid jm) kui selle tugisüsteemi (sotsiaalsed, koostöövõimed, hoolivus jm) kujundamist. Ene-Silvia Sarv, 2008
  51. 51. Eesti kool – riski- või õpiühiskonna kool? Ene-Silvia Sarv, 2008
  52. 52. Eesti kool – riski- või õpiühiskonnakool?Riigi tasand Tulevikustsenaariumide olemasolu ei tähenda nende kasutamist valitsuse, ministeeriumide, KOV jne poolt. Eesti riigi haridusjuhtimises puudub pikaajaline perspektiiv – see on pigem iga valitsuse poliitiline projekt Tunnistades haridusvaldkonna olulisismaks inimvara ja jätkusuutliku tuleviku garantiiks pole selle seisundi hindamine ja selle arendamine teadmispõhine - mille üheks põhjuseks on Eesti-põhiste rakendusuuringute alahindamine teaduspoliitikas Ligi pooltel tänastest töötajatest pole kutsealast ettevalmistust (T Luman 13.10.2008 Riigikogu) Ene-Silvia Sarv, 2008
  53. 53. Eesti kool – riski- või õpiühiskonnakool?Kooli tasand Eesti õpetaja õppimiskäsituses on üldpädevuste, sh innovatiivsuse ja õpioskuste kujundamise motivatsioon ja oskused esindatud ebaühtlaselt ega ole toetatud õppetöö korraldusega Üldhariduskoolide õppe- ja arengukavades on lahknevus ühiskonna jätkusuutlikkuse seisukohalt oluliste eesmärkide deklareerimise ja nende realiseerimise tingimuste/võimaluste vahel Eestis pole kooli ühisvisiooni ja kooliõppekava taga uurimis-eksperimenteerimiskultuuri koolis Ene-Silvia Sarv, 2008
  54. 54. Valik uuringuga “Kool kui arengukeskkondja õpilaste toimetulek” seotud materjale EESTI KOOL 21. SAJANDI ALGUL: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. (Koost M Veisson, V-R Ruus, toim T Kuurme). 2007. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. Ruus, V-R, Veisson, M, Sarv, E.-S, Ots, L, Leino, M, Lukk, K. 2005. Kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. - Haridus muutuste ja traditsioonide keerises. I Kraav, U Kala, T Pedastsaar (Toim). Tartu: Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts, J Käisi Selts, 109 – 120. Ruus, V-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E-S., Veisson, A. 2007. Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. - Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. (Koost M Veisson, V-R Ruus, toim T Kuurme). 2007. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 17 - 58. Sarv, E-S., Pallas, L. 2008. Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana: õpetaja enesest ja koolist. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus [ilmumas] Sarv, E-S. 2002. On structure, content and typology of school development plans in Estonia. – The opening world: changing educational environment and teacher training. Ed: S Priimägi, E-S Sarv. Tallinn: TPÜ, 78 – 105 Sarv, E-S. 2005. Eripalgeline ja arenev Eesti kool. - Riigikogu Toimetised RiTo 11/2005, 76 – 85, 256 (inglise k). http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito11/artiklid/15sarv.htm Ene-Silvia Sarv, 2008
  55. 55. Internetilinke Eesti Inimarengu Aruanne 2007 http://www.riigikogu.ee/? page=pub_ooc_file&op=emsplain&content_type=application/pdf&u=20080 917005339&file_id=400040 Eesti 2010 stsenaariumid - http://www.eti.ee/user_upload/eesti2010.pdf Eesti 2010 strateegia - http://www.siseministeerium.ee/public/tais2010.pdf Säästev Eesti 21 - Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030 - http://www.riigikantselei.ee/failid/Saastev_Eesti_21.pdf Lisad - http://209.85.135.104/search? q=cache:KnX7BPNJeucJ:www.ell.ee/orb.aw/class%3Dfile/action %3Dpreview/id%3D1828/S%25E4%25E4stev%2BEesti %2B21%2Blisad+S %C3%A4%C3%A4stev+EEsti&hl=en&ct=clnk&cd=9 Mõõdikud - http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=239114/SE 21+m%F5%F5dikud.tabel2006.pdf Club of Rome Programme on “A New Path for World Development“ - http://www.clubofrome.org/eng/home/ Ene-Silvia Sarv, 2008
  56. 56. Allikaid Briggs K. L., Wohlstetter, P. 2003. Key Elements of a Successful School-Based Management Strategy. School Effectiveness and School Improvement. Vol. 14, No. 3, pp 351-372. Eesti haridus – 2015. 1998. Toim: K. Loogma, E-S. Sarv. Tallinn, 1998. Eesti tulevikustsenaariumid. 1997. Tallinn: Külim 152 lk. Haregraves, D. H. 1999. The knowledge Creating School. British Journal of Educational Studies, ISSN 0007-1005 Vol 47, No 2, June 1999, pp 122 –144 Flood, R. L. 1999. Rethinking The Fifth Discipline: learning within the unknowable. Routlege, London Fullan, M. 1999. Change Forces: The Sequel. Falmer Press, London, Philadelphia. 90 pp. Lessem, R, Palsule, S. 1997. Managing in Four Worlds: From Competition to Co-Creation . Blackwell Publishers Maailm ja Eesti. Tulevikutrendid. 1996. - Tallinn/Tartu, Mohr, N, Dichter, A. 2001. Building a Learning Organization. Phi Delta Kappan, Jun 2001, Vol 82, Issue 10, p 744 – 748. ISSN 0031-7217 Nikkanen, P, Lyytinen H. K. 1996. Oppiva koulu ja itsearviointi. Jyväskylä, Jyväskylän Yliopisto. (e.k. - 2005) Polanyi, M. 1958. Personal Knowledge. Chicago, IL: University of Chicago Press. Romiszovski, A. J. 1994. Systems Approach to Design and Development. The International Encyclopedia of Education. Editors-in chief T. Husen, T. Neiville Postlethwaite. Elsevier Science Ltd, Oxford. Pp 5895 – 5901. Ruus, V.-R (koost). (2000). Kõnelev ja kõneldav inimene: Eesti erinevate eluvaldkondade diskursus. TPÜ Kirjastus: Tallinn Savisaar, E, Valt, L. 1983. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid. Senge, P. Cambron- McCabe, N. Lucas, T. Smith,B. Dutton, Janis. Kleiner, Art. (2001). Schools that Learn. Nicholas Brealey Publishing. London Senge, P. 1990. The fifth discipline: The art and practice of the learning organization. New York: Doubleday/Currency. Ene-Silvia Sarv, 2008

×