"Roheline" tehnika
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

"Roheline" tehnika

on

  • 2,292 views

Ökodisaini ettekanne

Ökodisaini ettekanne

Statistics

Views

Total Views
2,292
Views on SlideShare
2,277
Embed Views
15

Actions

Likes
1
Downloads
9
Comments
0

3 Embeds 15

http://learntoreuse.blogspot.com 12
http://www.learntoreuse.blogspot.com 2
http://jujo00obo2o234ungd3t8qjfcjrs3o6k-a-sites-opensocial.googleusercontent.com 1

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Adobe PDF

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

"Roheline" tehnika "Roheline" tehnika Document Transcript

  • [Roheline tehnika] [Elyna Nevski] [Ökodisain] [Tallinna Ülikool] [2010]
  • SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 AUTOD 4 KUIDAS MA SAAN PARANDADA KÜTUSESÄÄSTLIKKUST? 5 „ROHELINE“ AUTO 5 AJALUGU JA TÄNAPÄEV 5 ELEKTRIAUTOD 9 TULEVIK 10 HÜBRIIDAUTOD 11 VESINIKAUTOD 12 PÄIKESE AUTO 13 TULEVIK 14 ERI KÜTUSELIIGID 16 ARVUTID 19 NIPID KUIDAS KASUTADA ARVUTIT ENERGIASÄÄSTLIKUMALT 22 ENERGIASÄÄSTLIKUD ARVUTID 23 THINCAN 23 APPLE ARVUTID 24 FUJITSU SIEMENS 24 TAHVELARVUTID 26 HP COMPAQ TC1100 27 TOUCHSMART TM2 28 IPAD 28 E-LUGER 29 BOOKEEN CYBOOK GEN3 29 SONY READER 30 1
  • IREXI 30 AMAZON KINDLE 31 NOOK 31 SKIFF 32 TULEVIK 32 KASUTATUD KIRJANDUS 34 Autod Arvutid Mobiilid SISSEJUHATUS Aasta 2010 on elurikkuse aasta (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon nimetas 2010. aasta rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse aastaks). Eesmärgiks on suurendada inimeste teadlikkust elurikkuse olulisusest. Olulisteks märksõnadeks - loodus ja selle rikkuse kaitsmine. Inimtegevus avaldab loodusele suurt mõju ning enamasti on see loodusvarasid priiskav ning elukeskkonda laastav käitumine. Üha rohkem suunatakse tähelepanu looduse säästmisele ja hoidmisele, sest meie elukeskkond muutub meie endi vastu üha vaenulikumaks. Kuna inimkond on selles suures osas ise süüdi, siis tuleb leida alternatiive ning mõistlike lahendusi, et elu maal säiliks ja et tarbimine ei saaks hukatuslikuks. Käesolevas töös on käsitletud autode, arvutite ja mobiiltelefonide mõjusid keskkonnale. Eelkõige sellepärast, et neid vahendeid kasutavad inimesed igapäevaselt ning nende vahendite mõistlik kasutamine aitab kaasa keskkonna säästmisele. 2
  • Autode negatiivne mõju keskkonnale on neist kolmest kõige tugevam. Fossiilkütustest, mida autod tarbivad, eraldub atmosfääri süsihappegaas (CO2), mis on üks tähtsamatest kliimamuutust põhjustavatest kasvuhoonegaasidest. Lisaks huvitas autorit ka roheraalindus, mida on käsitletud käesolevas töös teise suure teemana. 3
  • AUTOD Säästame energiat – säästame loodust Autotootjad ning autodisainerid püüavad alatasa vähendada autode mõju keskkonnale. Üks võimalus on muuta autosid järjest kütusesäästlikemaks, sest kütusetarbimise vähenemisega muutub ka CO2 emissioon väiksemaks. Paljud autotootjad üritavad muuta oma autosid keskkonnasõbralikemaks töötades välja väiksemaid ja kergemaid autosid või viies sisse mootorite kõrgtehnoloogilisi uuendusi. Autosid on võimalik kergemaks teha kasutades mootori ning kere ehitamisel kaasaegseid materjale, mis on kerged, tugevad ja vastupidavad. Kaasaegsed materjalid, nagu näiteks plastmassid, annavad autodisaineritele ka vabaduse luua aerodünaamilisemaid sõidukeid, mis on jällegi üks mooduseid kütuse säästmiseks. On veel mitmeid võimalusi, kuidas autod saavad olla keskkonnasõbralikumad. Üheks näiteks on hübriidautod, mis ühendavad traditsionaalse bensiinimootori elektriakuga. Autotootjad (nt. BMW) on ühtlasi võtnud tarvitusele meetmeid, et muuta autode ehitamise protsess võimalikult keskkonnasõbralikuks. BMW jagab oma töötajatele keskkonnasäästlikke juhiseid, mis aitaksid neil muuta oma käitumist ning olla vastutustundlikumad energiatarbijad. Ka meie ise saame midagi ära teha, et meie auto mõju kliimale oleks väiksem. Näiteks jättes ära sõidud, mida pole ilmtingimata vaja teha, nagu kiire käik poodi. Keskkonda aitab ka säästa mootori väljalülitamine, kui auto ei sõida. Oluline on meeles pidada seda, et autot on võimalik ka jagada. Näiteks võib kooli sõita oma sõprade või tuttavatega ühes autos, vältides nii mitme auto kasutamist. Oma teekonna planeerimine on veel üks suurepärane võimalus kütust kokku hoida – Suurbritannias läheb iga aasta 350 000 tonni kütust raisku lihtsalt sellepärast, et juhid eksivad ära. 4
  • KUIDAS MA SAAN PARANDADA KÜTUSESÄÄSTLIKKUST? Ka tavapärased autod võivad olla keskkonnasõbralikud, kui neid õigesti kasutada. Järgides mõningaid lihtsaid nõuandeid on võimalik säästa raha ja keskkonda. Sõita võimalikult kõrge käiguga ja samas koormamata mootorit – nii raiskab vähem kütust. Kui sõita samal kiirusel, aga madalama käiguga, kulutab see kütust palju rohkem. Sõita sujuvalt – vältida gaasipedaalil tampimist ja pressimist, äkilist kiirendamist - nii on kulutab vähem kütust. Lülitada välja mootor, kui peatuda rohkem kui paar minutit. Kui peatus kestab vähem kui nt 2min, siis ei ole mõtet mootorit välja lülitada, sest selle uuesti käivitamine kulutab jällegi kütust. Kui aga peatuda pikemat aega, on mõislik ikkagi mootor seisata, sest nii tarbib vähem kütet. Kergendada autol olevat koormat. Mitte tassida autoga mittevajalikke asju, see vähendab üldist automassi ja suurendab kütusesäästlikust. Hoida auto aknad suletud, kui autos on kliimaseade. Kütusekulu on sellevõrra suurem, kui kasutada elektriaknaid ja kliimaseadet. Kontrollida rehvirõhku regulaarselt - kütusekulu on väiksem kui rehvirõhk on normis. Võimalusel liigelda jalgsi või kasutada teisi alternatiivseid transpordivahendeid (eriti lühiajaliste reiside puhul). „ROHELINE― AUTO AJALUGU JA TÄNAPÄEV Andmed elektri jõul liikuvatest tõldadest pärinevad juba 19. sajandi kolmekümnendatest aastatest (šotlane Anderson, hollandlased Stratingh ja Becker). Tõsisemalt võetavad olid ameeriklase Thomas Davenporthi ja šotlase (mõnedel andmetel inglase) Robert Davidsoni sõidukid, mis valmisid 19. sajandi neljakümnendatel aastatel. Igatahes tootis Davidson elektrisõidukeid juba 1873. aastal (13 aastat enne seda, kui sakslased Gottlieb Daimler ning Karl Benz oma bensiinimootoritega liikuritega välja tulid). 20. sajandi alul polnud veel sugugi selge, millises suunas maailma autotööstus läheb. Esialgu oli huvi elektriautode vastu suur Euroopas, Ameerika 5
  • ärkas alles 1895. aastal, kuid seda võimsamalt – juba kahe aasta pärast jõudsid esimesed elektritaksod New Yorgi tänavatele. 1900.aastal katsetati samas koguni elektrimootoriga bussidega, kuid see eksperiment kukkus kiiresti läbi. Elektriautode eeliseks võrreldes tolleaegsete bensiinimootoriga autodega oli vibratsiooni ja müra puudumine ning asjaolu, et erinevalt sisepõlemismootoriga autost puudus vajadus käike vahetada. Elektriautode tippaeg saabus 20.sajandi esimesel kümnendil. Firmasid, kes ühel või teisel moel elektriautodega tegelesid, oli nii USAs kui Lääne-Euroopas eelmise sajandi alguses kümneid. 1900. aastal USAs toodetud 4000 autost liikus elektri jõul koguni 40% ning mitmetel võidusõitudelgi (mitte küll kestvusaladel) tegid ilma just elektriautod. Aasta varem, 1899-ndal,oli belglane Camille Jenatzy 1 km pikkusel distantsil keskmise kiirusena murdnud ka 100 km/h piiri,püstitades uueks rekordiks 105,882 km/h. ―Tänu‖ sisepõlemismootorite kiirele arengule jäi elektriautode oma siiski pikaks ajaks toppama. Üheks murdepunktiks elektriautode tagaplaanile jäämise seisukohast oli autode masstootmise käivitamine Henry Fordi poolt. Bensiinimootoriga autode hinnad hakkasid langema, elektriautode omad seevastu tõusma. Kui bensiinimootoriga auto sai 1912. aastal osta 650 dollariga, siis elektriauto eest tuli välja käia juba 1750 dollarit. Elektriautod hakkasid eriti kiiresti taanduma alates 1912.aastast – jätkus bensiinimootorite areng, paranes kütuse kättesaadavus. Hüppeliselt kasvatas bensiinimootoriga autode kasutusvõimalusi ka elektrilise starteri kasutuselevõtt ning loobumine ebamugavast vändaga käivitamisest. Samuti toimus sel perioodil USAs aktiivne teedeehitus ja tekkis vajadus suuremat läbisõitu võimaldavate autode järele. Seda aga elektriautod ei võimaldanud. Uus huvipuhang elektri kui autodele sobiva energiaallika vastu leidis aset alles pärast Teist maailmasõda. Nii moodustas Jaapanis 1949. aastal toodetud autodest elektriautode osakaal 3 protsenti. Sõjast toibudes läks aga maailmas bensiiniga asi lahedamaks ning elekter auto jõuallikana jäi taas unarusse. Kuuekümnendatel aastatel hakati tõsisemalt suhtuma keskkonnaprobleemidesse ning elekter meenus taas ka autoinseneridele. Töötati välja mitmeid väikekaubikuid, samuti mõningaid väikseid linnaautosid.1975.aastal võttis USA postiteenistus kasutusele 350 elektrimootoriga postiautot. American Motorsis toodetud maastikuautod arendasid 50 mph (ligi 80 km/h) kiirust ning olid võimelised linnakiirusega läbima kuni 40 miili (65 km).Tõsi, nende autode kasutamist piiras tuntavalt asjaolu, et seejärel tuli ette võtta 10tunnine akude laadimine. USAs võeti üheksakümnendate aastate alul vastu mitmeid keskkonnakaitsealaseid seadusi ning eriti paistis 6
  • selles suhtes silma USA elanike arvult suurim osariik – California. Nii tõusid au sisse ka alternatiivsed tehnoloogiad,sh ka elekter. Üheksakümnendate aastate põhiküsimusi oli juba, kas elektriautod murravad läbi või mitte. Vahepeal hakkaski vägisi tunduma, et sisepõlemismootorid kaovad ajalukku ning asemele tulevad uued tehnoloogiad. Ehkki ka maailma suurtel autonäitustel (Genf,Frankfurt,Pariis,Detroit, Tokyo) olid üheksakümnendatel aastatel mitmesugused elektriteemalised projektid väljas, jäi see siiski tol ajal rohkem hetkeemotsiooniks. Avalikkuse huvi jäi tagasihoidlikuks ning enamik neist, mis maanteekõlblikuks said, läks omavalitsuste kasutusse. Autod ise olid tavaautodest küll märgatavalt kallimad, kuid tänu maksusoodustustele võitsid nad endale isegi teatava koha. Praegu on puhtalt elektriautod jäänud rohkem uurimisasutuste katsetusteks ning tõeliste fännide meelelahutuseks, autotehased on oma tegevused fokuseerinud mujale. Akude väikese kasuteguri tõttu on autotehased pöördunud üha enam alternatiivsete võimaluste poole, millest tõsisemalt võetavaks sai hübriidtehnoloogia.. Esimest läbimurret elektri kasutamisel autode jõuallikana võibki ennustada nüüd, mil oma võidukäiku on alustamas hübriidautod, kus kasutatakse omavahel kombineerituna elektri- ja sisepõlemismootorit. Vesiniku abil elektrit tootvad kütuseelemendid on siiski ilmselt autonduse ülehomne päev, hübriidautode tulek on hoopis reaalsem. Hübriidtehnoloogiat esindasid üheksakümnendate aastate alul esitletud Volvo ECC ja VW Chico, seeriaautodeni jõudsid esimestena siiski jaapanlased – oma Toyota Priuse ning Honda Insightiga. Toyota on jõudnud tänaseks juba hübriidtehnoloogia teise põlvkonnani ning nende Prius on esimese omataolisena Eestiski müügil. Elektriautode usku on süvendanud Iisraelis sündinud 40-aastase Agassi tegevus, kelle plaanid küündivad aastani 2020. Tema firma nimega Better Place (parem koht) on suutnud koguda riskikapitalistidelt miljardeid kroone, et välja arendada patareide laadimis- ja vahetusjaamade võrgustikke. Better Place peab läbirääkimisi mitmekümne riigiga, konkreetsed koostöölepingud on sõlmitud juba Iisraeli, Taani, Jaapani, Austraalia ja Kanadaga, samuti Hawaii osariigi ning San Francisco ranniku üheksa linna alliansiga. Esimesed 50 akulaadimisjaama peaks valmima tuleval aastal Iisraelis. Need on kohandatud elektriautodele, mis tehakse koostöös autotootjaga Renault-Nissan. Reklaamitud on liitium- ioonakuga töötavat heitgaasivaba ja 1,6-liitrise bensiinimootori sõidumugavusega autot. Autodesse paigaldatav süsteem annab juhile õigeaegselt märku akude seisukorrast ja näitab teed 7
  • väiksemasse laadimisjaama või vajadusel suurde vahetusjaama. Agassi nägemuses oleksid kõikide autode akud standardsed ja paikneksid erinevatel autodel enam vähem ühes kohas. Ühe autopesulat meenutava akuvahetusjaama ehitus maksab hinnanguliselt üle kuue miljoni krooni. Auto pargiks seal ettenähtud kohale sarnaselt autopesulaga, ning patarei vahetatakse uue vastu. Patareid kuuluksid Better Place’ile, tarbija tasuks vaid laadimismaksu. Agassi hinnanguil kuluks elektriautoga sõitmisele poole vähem raha kui bensiiniauto puhul. Eestlased on varmad uusi tehnoloogiaid enda kasuks pöörama ja võivad elektriautod olla meil pigem varem kui hiljem. On kolm vaala, millest sõltub elektriautode kasutuselevõtt Eestis: tarbija teadlikkus, elektriautode kättesaadavus ja infrastruktuur. Neile tegevussuundadele pööratakse peamist tähelepanu projektis Elektromobiilne Eesti 2020. Eesmärgiks on rajada 2011. aastaks Tallinna pilootinfrastruktuur elektriautode laadimiseks. Aastaks 2020 peaks aga viiendiku meie liikluses vuravatest autodest moodustama elektrijõul töötavad masinad. Pealinna laadimispunktide, -jaamade ning kogu süsteemi haldavate infotehnoloogiliste lahenduste rajamise maksumus on 15-20 miljonit krooni. Suurim huvi sellist pilootprojekti rahastada peaks olema ettevõtjail, kes loodavad tulevikus saada elektriautode teenusoperaatoriks. „Muu maailma kogemus näitab, et investor võib olla energiaettevõte, kuid ka täiesti uus tulija, kel puudub seos energeetikaga, nagu näiteks Better Place. AS Eesti Statoili kontseptsioonijuhi Kai Realo sõnul on nende emaettevõttes Norras StatoilHydros alternatiivenergia (ka elektrienergia) kasutuselevõtt testimise tasemel, ent Eesti osas puuduvad konkreetsemad plaanid. Ta usub, et need kavad sünnivad siis, kui tekib nõudlus. Nii nagu juhtus bioetanoolkütusega – kui tekkis piisavalt kliente, siis hakati seda ka müüma. Realo on aga veendunud, et ükski uus trend ei saa tekkida riigi toeta. „Riigil peab olema selge visioon, millise alternatiivenergia kasutuselevõttu peetakse otstarbekaks ja mida tahetakse sellega saavutada,‖ selgitab ta. Näiteks toob ta Rootsi, kus on seatud eesmärgiks vabaneda aastaks 2020. fossiilsetest kütustest ja toetada biokütuste kasutuselevõttu. „Riigil on selge plaan ja sellest lähtuvad ka ettevõtted. Eraettevõtted ise ei saa algatada nii suurt muutust,‖ lisab ta. Better Place ei olnud alguses äriettevõte, vaid ülesanne, mille Agassi sai noorte rahvusvaheliste ärimeeste kohtumisel, kus lubati leida lahendusi globaalsele kliimaprobleemile. Shai pidi otsima võimalusi, kuidas vähendada süsinikdioksiidi, mis paiskub õhku autode summutitest. Tõsiselt 8
  • innovatsioonile pühendunud inimesena ei asunud ta otsima uusi tehnoloogiaid, vaid vaatas kriitilise pilguga üle olemasolevad variandid ja ärimudelid. Praegu, kaks aastat hiljem, on tema missioon käivitanud suurima revolutsiooni, mida autotööstus on aastakümnete jooksul näinud. Elektriautode müügile annaks hea stardipaugu, kui autode laadimiseks loodaks vastavate teenindusjaamade võrgustik. ELEKTRIAUTOD Elektriautodel on sisepõlemismootorite asemel energiasäästlikumaid elektrimootorid ning elektrienergia salvestatakse akudesse. Elektrienergia kasutamise tõttu on elektriautodel väiksem mõju globaalsele soojenemisele, sest nad vähendavad vajadust bensiini ja diisliga töötavate sõidukite järgi. Samuti on nad head kütusesäästjad ning mõneti ka parema kiirendusega kui tavaautod. Elektriauto eelised sisepõlemismootoriga auto ees: Keskkonda ei saastata heitgaasidega. Elektriautod on vaiksemad. Elektriautosid ei pea käivitama (käiviti ongi ju tegelikult elektrimootor). Elektrimootoril on sisepõlemismootorist suurem kasutegur. Pidurdamisel on võimalik osa elektrienergiat taas akudesse laadida, kui kasutada mootorit elektrigeneraatorina (regeneratiivpidurdus) Elektriauto kilomeetri hind on kordades odavam kui sisepõlemismootoriga autol. Elektriautode puudused sisepõlemismootoriga autoga võrreldes: Akud on suure massiga. Tänapäeva tehnoloogia puhul saab ühe laadimisega sõita keskmiselt umbes 100 kilomeetrit. .Pliiakud võimaldavad sõita 30-130 km NiMH akud kuni 190 km Liitium-ioon akud 400-480 km Mõningatel autodel on akude eluiga lühike ning ka laadimine võib kaua aega võtta. 9
  • Uued tehnoloogiad võimaldavad pikema elueaga akusid ning lühemat laadimisaega. TULEVIK Renault' elektriautod jõuavad turule 2011. aastal. Renault esitles Pariisis uut elektriauto Kangoo be bop Z.E. näidismudelit, mille pidurdusenergia taaskasutussüsteem laeb akusid ka sõidu ajal. Firma toob elektriautod turule 2011. aastal. Nissan tutvustas igamehe elektriautot See ei ole nišiauto - vaid tavalist sõiduvahend. Nissan on lubanud, et nime Leaf kandev auto, mis paisatakse maailmas masstootmisse aastal 2012, ei hakka maksma kuigi palju – hinnad algavad 100 000 kroonist. 10
  • HÜBRIIDAUTOD Hübriidauto on auto, mis kasutab sõitmiseks mitut energiaallikat. Enamasti mõistetakse selle all elektriautot, millel on ka sisepõlemismootor. Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest. Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraator, mille paneb pöörlema sisepõlemismootor. Sisepõlemismootor töötab moodsamatel hübriidautodel enamasti siis, kui kütusekulu saab hoida miinimumi lähedal. Loomulikult peab sisepõlemismootor töötama ka siis, kui akud on teatud piirini tühjenenud ja elektrimootor ei saa seetõttu enam piisavalt elektrit. Elektrimootorit kasutatakse eriti kiirendamisel, sõidu alustamisel ja aeglastel kiirustel, sest siis on sisepõlemismootoril suur kütusekulu ja heitgaaside hulk. Lisaks on elektrimootoril kõrgema kasuteguri tõttu sama võimsuse juures suurem kiirendus. Hübriidauto eelised elektriauto ja sisepõlemismootoriga auto ees on järgmised: Auto saab olla elektriautost mahukam, sest ei ole vaja kanda palju raskeid akusid. Sisepõlemismootor võib olla palju väiksem kui tavalisel autol, võimaldades palju väiksemat kütusekulu. Pidurdamisel on võimalik rekuperatsioon ehk kineetilise energia muundamine uuesti elektrienergiaks. Veel plusse: Vaiksemad kui tavalised sõidukid Tarbivad vähem kütust ja seetõttu toodavad vähem õhusaastet Hübriidautod on kütusesäästlikumad kui tavalised autod ning seetõttu on ka kulud autole väiksemad ja vähem kahju keskkonnale. Hübriidautosid katsetati ja nendega sõideti juba 20. sajandi alguses. Esimese eduka elektri- ja sisepõlemismootoriga hübriidauto pani kokku Ferdinand Porsche 1928. aastal. Tänapäeval on tuntumad hübriidautod Honda Insight ja Toyota Prius. 11
  • Miinused: Mõned hübriidautod on tehtud eesmärgiga saada suurem võimsus, kui parandada kütusesäästlikust. Nii ei ole mingit keskkonna säästmist ega kulude vähendamist. Keerulisema ehitusega kui tavalised autod ja sellest tulenevalt ka suuremad remondikulud Kallis auto VESINIKAUTOD Autodes on esmaseks energiaallikaks vesinik, mitte bensiin. Ei ole osutunud väga populaarseteks ning toodetud on vaid väheseid isendeid. On olemas kaks varianti, kuidas vesinikku auto liikuma panemiseks kasutada. Põlemine – vesinik põleb mootoris sama põhimõtte järgi nagu tavalistes sisepõlemismootoriga autodes Kütuseelement – kui kütuseelement (seade) muudab vesiniku elektriks mida elektrimootor tarbib. Kasu keskkonnale: Vesinikautod kasutavad hapniku (mida võtavad õhust) ja vesinikku, mis heitegaasina tekitab keskkonnasõbralikku veeauru, mitte süsihappegaasi. 12
  • Vesinikku toodetakse tsentraliseeritud elektrijaamades, kus fossiilkütuste põletamisel tekkivaid kõrvalsaadusi saab paremini kontrollida. Samuti on võimalik vesinikku toota taastuvatest energiaallikatest, mis tähendab, et ei suurene süsinikoksiidide heitkogused. Vesinikautode puudused Neid on kallis toota Suurte jooksvate kuludega ning madala energiatõhususega VIDEO http://www.youtube.com/watch?v=ffRagsjSpkE Need puudused tõenäoliselt kõrvaldatakse ning Londoni transpordiamet on juba investeerinud vesinikkütuseelementidega bussidesse. Bussides on kütuseelemendid, mis kombineerivad hapniku ja vesiniku, et saada vett ja selle protsessi käigus tekib elekter mille jõul buss liigub. Loodetakse, et bussid vähendavad müra ja õhusaastet ning sellel on positiivne mõju ülejäänud maailmale. Vesinik, kõige levinum element universumis, saabki ilmselt saaste- ning müravabade tulevikuautode kütuseks. Elektrivoolu valmistamiseks segatakse surve all olev vesinik auto mootoris hapnikuga. Kokkupressitud vesinik oleks tavatingimustes vägagi ohtlik. Vesinikuautod on aga tehtud niivõrd turvaliseks, et ka avarii korral ei tohiks midagi juhtuda. Enne vesinikuautode müügiletulekut tuleb aga valmis ehitada korralik vesinikutanklate võrk. PÄIKESE AUTO Päikese auto kasutab liikumiseks päikeseenergiat. Päikeseenergia saadakse päikesepaneelide abil, mis asuvad auto pinnal ning teisendatakse ümber elektrienergiaks. Plussid Puuduvad heitgaasid Ei teki kasvuhoonegaase ega mürgiseid gaase, mis vähendab globaalset soojenemist ja parandab inimeste tervist. Tavalistest autodest vaiksemad Ei ole kütusekulu, kuna töötavad päikesevalgusest 13
  • Miinused Võivad sõita vaid piiratud kaugusele, kui päikesevalgust ei ole (nt öösel, pilvisel päeval). Päikesepatareid on haprad ja võivad kergesti katki minna Päikese autod ei ole ehitatud mugavusprintsiipi järgides vaid funktsionaalsusest lähtudes ning tavaliselt mahutavad vaid 1-2 inimest. Genfi autonäitusel eemaldati kate päikesepatareidel töötavalt 4-kohaliselt sportautolt. Sellel liiklusvahendil puudub täielikult süsinikdioksiidi emissioon atmosfääri ja ta on võimeline läbima 500 kilomeetrise vahemaa autot katva õhukese kiletaolise päikesepaneeli toel. TULEVIK Voolavast õhust saab elektrit lennukitele ja autodele. Teadlased on avastanud, et liikumisel paratamatult tekkivaid õhuvoolusid on võimalik panna genereerima elektrit lennukitele ja autodele. Spetsialistid töötavad liikumise energiat elektriks teisendavate niinimetatud piesoelektriliste materjalide kasutamise kontseptsiooni kallal. Taolised kahe ja poole sentimeetri pikkused seadmed saaks kinnitada auto katusele või lennumasina kere külge. Õhu voolamisest ümber liikuva sõiduki tekkivad sisemised vibratsioonid annaksid tulemuseks kindla pingega väljundvoolu. Nii toodetud voolust ei piisaks küll autode või lennukite mootorite töö asendamiseks, kuid see võiks käitada näiteks armatuurlaual või kokpitis paiknevate seadmete elektrisüsteeme. New Yorgi linnakolledži professori Yiannis Andreopoulose juhitud töörühm arendab selliseid seadmeid ning üritab hetkel nende tõhusust parendada. Uuritakse 14
  • kaht lähenemist, millest üks näeb ette seadme õhuvooluga resoneeruvat vibreerimist, teine aga turbulentsis vappumist. Tuuletunnelis kogutud andmeid ja muid projekti raames saadud uurimistulemusi esitleti Ameerika füüsikaliidu vedelike dünaamika osakonna iga-aastasel koosolekul USA-s Minneapolises. ―Need seadmed annavad võimaluse riibuda pidevalt keskkonnast energiat, mis muidu raisku läheks,‖ märgib professor Andreopoulos. Päikesepaneelidest present laeb tukkuva auto akusid Lisaks sellele on spetsiaalsest tagatiivast väljuv Solar Shelf ka heaks kaitseks päikese käes seisvale autole endale. See blokeerib auto värvi kahjustavad ja salongi saunaks kütvad päikesekiired, muutes need ühtlasi elektrienergiaks. 15
  • ERI KÜTUSELIIGID Erinevad autod kasutavad ka erinevat liiki kütust. Mõned kütused on keskkonnasõbralikum kui teised: Bensiin – kõige levinum kütus, mida kasutatakse autodes täna ja on üheks globaalse soojenemise peamiseks põhjuseks. Bensiin toodab mürgiseid heitgaase nagu näiteks süsinikoksiidi, süsivesinikku ja erinevaid lämmastikoksiide. Need mitte ainult ei aita kaasa globaalsele soojenemisele vaid põhjustavad ka happevihmasid mis võivad kahjustada inimeste tervist. Pliivaba bensiin on kõige keskkonnasõbralikum bensiinivorm, kuid nüüd ole olemas ka teisi kütuseid, mis säästavad raha ja keskkonda. Diisel – diiselautodel on umbes 30% parem kütusesäästlikus kui bensiinimootoriga töötavatel sõidukitel. Samuti kestavad nad kauem, vähendades nii vajadust remondi või uue auto ostmise järele. Diiselmootoriga sõidukid eraldavad vähem süsinikoksiidi kui bensiini mootoriga autod, kuid eraldavad rohkem lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja lämmastikoksiide. Diisel on valmistatud taastumatutest energiaallikatest, kasutades ära maailma loodusvarasid. Veeldatud naftagaas (LPG) – enamik hübriidautosid Suurbritannias sõidab selle kütuse jõul, mis on tunduvalt keskkonnasõbralikum ja tõhusam kui bensiinimootorid. Nad toodavad vähem süsinikoksiid süsivesinike ja lämmastikoksiidide heitgaase kui bensiini- ja diiselmootoriga sõidukid. LPG põhjustab ka väiksemat kulumist ning sõidukid on kütusesäästlikumad. Lisaks säästab see ka juhi raha. Survestatud gaasi (CNG) – selle kütusega sõitvad masinad on kütusesäästlikumad, vaiksed ja eraldavad vähem mürgiseid kemikaale kui tavalised autod. Paljud bensiini ja diiselmootorid saab ümber ehitada nii, et nad sõidaks CNG-ga. Biodiisel – Biodiisel on taastuv kütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist (suhkrupeet, rapsiseeme, palmiõli ja päevalilled). Biodiislil on mitmeid eeliseid: On taastuv. On energiasäästlik. 16
  • Vahetab välja naftast destilleeritud diislikütuse. Saab kasutada enamikes diiselmootorites ilma neid muutmata või üksnes väikesi muudatusi tehes. Vähendab ülemaailmset kasvuhoonegaaside emissiooni. Vähendab heitgaaside emissiooni, sealhulgas mürgiste õhusaasteainete hulka. Ei ole mürgine, laguneb bioloogiliselt ning sobib kasutamiseks tundlikus keskkonnas. On valmistatud Eestis kas põllumajanduslikest või ümbertöödeldud tooraineressurssidest. On lihtne kasutada, kui järgite siin toodud juhtnööre. Vastavalt Eestis kehtestatud standardile tohib meil müüa ainult puhast biodiislit ehk B100 ning 5 % biodiisli sisaldusega diiselkütust ehk B5. B5 segu puhul ei ole müüjal kohustust tarbijat teavitada kütuses sisalduvast 5 protsendilisest biodiisli osast. Samas ei keelata lõpptarbijal ise kasutada biodiisli ja tavadiisli segu vastavalt oma soovile, segades seda otse auto kütusepaaki. Silmas tuleb siin pidada auto garantiitingimusi ja selle suhtes kindlasti konsulteerida oma autotootja esindajatega. Teistes riikides on kasutusel ka muud seguvariandid. Lätis on kehtestatud B30 standard ja USAs on kõige levinum segu B20. Bioetanool - Bioetanool on kas biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud etanool, mida kasutatakse biokütusena (nagu näiteks mootorikütusena bioetanool E85) või toiduainetetööstuse toorainena, näit. alkohoolsete jookide tootmisel. Bioetanooli valmistatakse mitmesugusest looduslikust toorainest. Kõige sagedamini kasutatakse toorainena suhkruroogu, maisi või vilja. Samuti toodetakse bioetanooli orgaanilistest jäätmetest, metsatööstuse jääkidest ja heinast. Bioetanooli teeb eriti keskkonnasäästlikuks see, et selle tootmiseks vajalikud taimed ja puud seovad kasvades atmosfäärist kahjulikku süsinikdioksiidi – seega teevad õhu puhtamaks ning vähendavad kasvuhoonegaase. Kuna bioetanooli tootmiseks vajalik tooraine tuleb peamiselt talumajapidamistest ja metsandusest, arendab bioetanooli kasutamine kohalikku maaelu ja põllumajandust. 17
  • Bioetanooli eelised mootorikütusena Väheneb süsinikdioksiidi (CO2) tase atmosfääris. Väheneb riigi sõltuvus naftatoodete impordist. Soodustatakse kohalike talumajapidamiste arengut. Bioetanooli negatiivsed küljed mootorikütusena. Vajab spetsiaalselt kohandatud mootoreid ja auto kütusesüsteemi Väheneb mootori võimsus ja suureneb kütusekulu, kuna bioetanool E85 energiasisaldus on väiksem kui bensiinil. Bioetanooli tootmiseks kasutatakse põllumajandustooteid, mis tõstab toiduainete hindu. Bioetanooli tootmiseks kulub väga suur kogus vett. Näiteks 1 tonni bioetanooli tootmiseks nisust tarbitakse 10 tonni vett Bioetanooli tootmine suures mastaabis on ohtlik keskkonnale - suurenenud pestitsiidide ja väetiste kasutamine, uute põllumaade hõivamine looduslikelt aladelt jne. Probleem on eriti terav näiteks Brasiilias, kus massiliselt raiutakse maha metsamassiive bioetanooli tooraine kasvatamiseks. (Brasiilia on maailma suurim bioetanooli tarbija ja eksportija - sealhulgas peamine Rootsi varustaja bioetanooliga.) 18
  • ARVUTID On siin üldse kokkuhoidu? Keskkonnateadlikel inimestel on mure, kuidas hinnata kõike arvutitesse puutuvat. Ühelt poolt on justkui võimalik säästa loodust, mõeldes kas või kõikide saatmata paberkirjade peale, teiselt poolt saastab arvutite tootmine märgatavalt keskkonda ja printerite trükikiirus samuti vaid kasvab. IT arendajad keskenduvad energia säästmisele. Mõistetav, sest elektri hind on maailmas tõusnud ning kokkuhoid kõigil peas. Kui on nõudlust, tekib ka pakkumine. Tootjad kuulutavad üksteise võidu, mitu protsenti nad on vähendanud oma uue tootega energiakulu, ja kleebivad uhkelt Green IT sildi pakendile. Kas aga see mõnikümmend protsenti kokkuhoidu annab mingitki reaalset tulemust või on tegu ainult südametunnistuse rahustamisega? Energia säästmine Edasiminek energia säästmises on olnud märkimisväärne. Kui aastat viis tagasi oldi protsessorite üha kasvava voolutarbimise pärast tõsiselt mures, siis osalt ka jahutusprobleemidest alanud tehnoloogiauuendused on nüüdseks vilja kandnud. Ka sülearvutite müüginumbrite hüppeline suurenemine on andnud siinkohal oma panuse, sest energiaröövel protsessor pole akusõbralik, aga lühikese akueaga sülearvutit ei õnnestu müüa. Omaaegse müügihiti Intel Pentium 4 3,0-gigahertsise HT protsessori voolutarve oli 82 vatti. Praegune kahetuumaline Intel Core 2 Duo 3,0 GHz on sellest kordades kiirem, aga voolutarve vaid 65 vatti. Ka AMD protsessorite voolutarve on saanud piirid peale, ning mis veelgi olulisem, kõik uued, nii AMD kui Inteli protsessorid oskavad tarbida voolu vastavalt kasutatud võimsusele, nii et reaalne voolutarve võib olla veelgi väiksem. Ei tasu ka unustada, et nüüd juba üldlevinud vedelkristallkuvarid kulutavad 60–70% vähem energiat kui kineskoopkuvarid, toiteplokkides püütakse maagilist 80protsendilist efektiivsusnäitu ning serverimaailmas teeb ilma virtualiseerimine ja vatte loetakse seal kodumajapidamisest veelgi suurema hoolega. 19
  • Keskmine voolutarve 140 vatti on number, millega üks tavalise uue lauaarvuti ja vedelkristallkuvari omanik peab elektriarve juures arvestama. Energiat saab veelgi kokku hoida, kui valida väiksema võimsusega arvuti, keerata ekraani heledust vähemaks, arvuti õhtul korralikult välja lülitada (mitte ooterežiimile jätta) ja kõiki toitehalduse võimalusi kasutada. Ja olemegi rohelised? Energiakulu on siiski vaid üks ning kaugeltki mitte olulisim vaatenurk. Tuleb arvestada, millise ökoloogilise jalajälje jätab ka nende energiasäästlike arvutite tootmine. Intel on lubanud muuta 2008. aasta lõpuks kogu oma kiibitootmise pliivabaks, kuid teiste komponentide suhtes pole olukord paranenud. Vastupidi. Mõne allika arvates on enamik Green IT sildiga ehk vähendatud energiatarbega komponentide puhul tegu suisa rohepesuga. Sellest on räägitud eelkõige seoses mahepõllumajanduse või biokütusega, kuid kehtib siingi, et mittetaastuvaid või saastavaid materjale sellise toote tegemiseks kulutatakse rohkem, kui on väärt saavutatud kokkuhoid. Nii jääbki meil vaid loota, et IT arengu tõttu saavutatud läbimurded materjalitööstuses, energeetikas, meditsiinis või mis tahes muul elualal kaaluvad ühel hetkel üles kogu tehtud halva keskkonnale. Seniks aga ostkem energiasäästlikke arvuteid, vältides ―energiasäästlikke‖ lahendusi, ning ärgem unustage viia vanad akud ja patareid kogumispunkti, müüa vana arvuti foorumis maha või annetada sugulaste lastele mängimiseks. Uuringud ―Roheraalindus‖ (green computing) on tänapäeval arvutitööstuses üks tähtsamaid teemasid ja ilmavõrgupilvede üha võimekamaks muutumisega muutuvad nõudmised ka raalidele. Tarbijad oleksid valmis uut arvutit soetades maksma pea kaks ja pool tuhat krooni rohkem, kui saaksid selle raha eest keskkonnasõbralikumal moel valmistatud arvuti. Hiljuti Suurbritannias korraldatud uuringust selgus ka, et arvutikasutajate arvates peaksid tootjad vanade arvutite eest vastutama, hoolitsema, et need ei satuks keskkonda reostama, ning püüdma võimalikult paljusid osi uuesti kasutada. Niinimetatud e-jäätmete probleem teravneb kiiresti kogu 20
  • maailmas. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides saadetakse igal aastal prügimäele umbkaudu 30 miljonit arvutit. Uuringufirma Ipsos-Mori uuris keskkonnakaitseorganisatsiooni Greenpeace tellimusel arvutite tootmise ja utiliseerimisega kaasnevaid probleeme üheksas riigis. Muu hulgas selgub, et hiinlased on keskkonna pärast rohkem mures kui britid: kui Briti arvutiostjad oleks valmis «rohelise» arvuti eest juurde maksma veidi alla 1500 Eesti krooni, siis hiinlased maksaksid keskkonnasõbraliku arvuti eest ligi 2500 Eesti krooni rohkem kui tavalise arvuti eest. 2004 avaldas ÜRO raporti, milles väideti, et ühe arvuti tootmiseks kulub kümme korda rohkem keemilisi ühendeid ja fossiilseid kütuseid, kui arvuti ise kaalub. Greenpeace´i uuring lisab sellele murettekitavale tõsiasjale veel ühe nukra tõdemuse: mida kiiremini arvutid ja nende lisaseadmed arenevad, seda lühemaks muutub nende eluiga ja arvutid, mida veel mõne aasta eest oleks superraalideks nimetatud, visatakse prügimäele. Lõviosa nendest prügimägedest, väidab Greenpeace, on Hiinas ja Indias. Arvutitest või muudest elektroonikaseadmetest on pärit tervelt 70% raskmetallidest ja muudest mürkidest, mis prügimägedel loodust reostavad. Et arvutid ei koormaks loodust Kuna kasutatud tehnika, sealhulgas vananenud arvutid, on potentsiaalselt loodusele koormav, siis on oluline ka Microsofti kui IT-ettevõtte panus loodushoidu oma valdkonna põhiselt. Microsoft viib läbi projekti „Uus algus,‖ mille eesmärk on koguda annetajatelt kasutatud arvuteid, et need erivajadustega laste jaoks töökorda seada ning uus tarkavara peale installerida. Kolme aastaga on kogutud üle 500 arvutikomplekti, mis on üle Eesti laiali jaotatud abisoovijatel. Arvutite annetajad on olunud nii eraettevõtjad, riigiasutused kui eraisikud. Projekti eesmärgiks on toota nn "rohelisi" arvuteid, et vanu arvuteid mitte ära visata vaid teha need korda, et seejärel taaskasutusse võtta. 21
  • NIPID KUIDAS KASUTADA ARVUTIT ENERGIASÄÄSTLIKUMALT Ekraan ja kõvaketas on kaks suurimat energiakulutajat arvutis. Olenevalt vajadusest ja tehtavast tööst saab valida erinevate energiakasutuse režiimide vahel. Seadistage oma arvuti valikust ’toitesuvandid’ säästlikuma režiimi peale. Et energiat vähem kuluks, on mõtet arvuti ekraan seadistada vähem heledaks. Siinkohal tasub siiski jälgida ka enda vajadusi - ekraan ei tohi olla sedavõrd tume, et see segaks teksti ladusat lugemist. Ekraani heledust saab seadistada juhtpaneelilt või siis erinuppude abil. Kineskoopmonitoride puhul tarbib 17-tolline monitor 35% rohkem energiat kui 14-tolline monitor. Sama suurusega vedelkristallekraanid tarbivad aga töörežiimil 50–70% vähem energiat, kui kineskoop-monitorid. Kui te ei kasuta arvutit, siis lülitage see välja. Kindlasti lülitage arvuti välja tööpäeva lõpus. Välja tasub lülitada ka ooterežiimil printerid. Ühendage pärast kasutamist arvuti küljest lahti arvutimängudega seotud riistvara. Kui arvuti väljalülitamine pausi ajaks on mingil põhjusel takistatud, siis kasutage vähemalt energiat säästvaid oote- või uinakuolekuid (standby, hibernate). Veelgi enam saab energiat säästa siis, kui teete pausi ajaks ekraani täiesti tumedaks. Samuti tuleks vähendada ajaperioodi, mis jääb arvuti kasutamise ja ekraani automaatselt mustaks muutumise vahele. Traadita ühendus on üsna märkimisväärne energiakulu allikas. Kui te hetkel WiFi-t ei kasuta, on tark traadita internet funktsioon sülearvutis välja lülitada. Kui teil on arvuti, kus tuleb ühenduseks kasutada WiFi-kaarti, siis võtke kaart pesast välja. Kui teil on WiFi sisse ehitatud, lülitage see vastavast nupust välja. Sama kehtib ka juhtmeta arvutihiirte ja kõrvaklappide kohta. Uute seadmete soetamisel võrrelge nende energiatarvet analoogidega ja valige parim hinna ja kvaliteedi suhte järgi. Energiasäästu pakuvad ka ajasäästlikud internetikasutamise nipid, sest nii saate oma toimingud kiiremini tehtud. Näiteks võtke kasutusse mõni uudistevoo (RSS feed) lugemise programm (Google Reader jms). Nii säästate ennast erinevates veebikeskkondades surfamisest ja leiate kiiresti üles kõik huvipakkuvad uudised. 22
  • ENERGIASÄÄSTLIKUD ARVUTID THINCAN ThinCan nimelised vähese energiatarbe ja ruumivajadusega arvutid jõudsid turule juba 1990-ndate aastate lõpus. Esimesed mudelid meenutasid kujult nelja pikiribiga karastusjoogipurki, mille järele sai ka lahendus nime „ThinCan― — thin viitab „õhukesele kliendile― ja can purgile. ThinCan lahendus leidis tee laiema tuntuseni Linutop1 nime all, mis on pälvinud ohtralt kiidusõnu nii siin kui sealpool ookeani ja oli üks esimesi sarnaseid laiatarbeturule suunatud lahendusi. ThinCan’i viimase 2007 aastal väljatöötatud mudeli omadused on järgmised: Protsessor: AMD Geode LX700@433 MHz Püsivara ROM: 1024 FWH NOR Flash Massmälu 64MB MTD NAND Flash RAM: 256MB DDRAM Võrk: 10/100/1000baseT Videoresolutsioon: kuni 1920 x 1440 32 bit True Color 85 Hz Audio: AC 97 v2.3 4 A-tüüpi USB pesa VGA väljund Kõrvaklapi ja mikrofonipesa Mõõdud: 150 x 95 x 32 millimeetrit 23
  • Kaal: 280 grammi Voolutarve: vähem kui 5W APPLE ARVUTID Apple läheneb kõigile oma toodetele keskkonnasõbralikult. Seetõttu on Mac loodud energiasäästlikuks, toksiliste aineteta ja ümbertöötatavaks. Energiasäästlikkus. Kuna Apple on nii riist- kui ka tarkvaratootja, on võimalik ökoloogilist jalajälge vähendada viisil, mis teistel tootjatel puudub. Esiteks kulutab energiasäästlik toiteplokk elektri Mac-arvutisse toomisel vähem energiat. Lisaks kasutatakse Macides (erinevalt paljudest PC-arvutitest) energiasäästlikke riistvarakomponente, mis töötavad käsikäes opsüsteemiga ja säästavad nii energiat isegi kahe klahvivajutuse vahelisel ajal. Vähem toksilisi aineid. Mac ei sisalda eriti toksilisi aineid. Kõigi Mac-arvutite kuvarid on elavhõbeda- ja arseenivabad ja nende sees olevad komponendid ei sisalda polüvinüülkloriidi ega broomi baasil leegiaeglusteid. Ümbertöötatavus. Kui Maci pikk eluiga jõuab lõpule, võib arvuti koostisse kuuluvaid materjale (nt alumiinium ja klaas) vabalt ümbertöötamiseks käitlusse anda FUJITSU SIEMENS Fujitsu Siemens Computers tõi esimese IT-firmana turule keskkonnasõbralikest materjalidest toodetud ning ülimalt energiasäästliku koduarvuti SCALEO PC Li 2405 Green Edition. Eestis on "rohelise" koduarvuti eksklusiivne müügiõigus Elionil. Uus SCALEO PC Li 2405 Green Edition eratarbijale tõeline "roheline" alternatiiv koduarvutite valikul. Arvuti ehitamisel on keskkonnasäästlikkuse aspekti silmas peetud kogu toote elutsükli jookusul - 24
  • alates arvuti väljatöötamisest ja tootmisest, lõpetades ümbertöötlemisega. Arvuti ISO 14001 sertifikaadiga tunnustatud tootmisprotsessis kasutatakse võimalikult vähe materjale ja elektrit ning samuti on tootmissaaste viidud minimaalsele tasemele. SCALEO PC Li 2405 Green Editionil kasutatakse ainult plii- ja halogeenivaba emaplaate ning peaaegu hääletu arvuti võtab 27% vähem energiat kui tavaline koduarvuti. Transportimiseks pakitakse "roheline" arvuti täielikult taaskasutatavasse pakendisse, mis on samuti valmistatud suures osas taaskasutatud materjalist. Uus SCALEO PC Li 2405 Green Edition on kiire ning ülimalt vaikselt töötav lauaarvuti, mis on varustatud Intel Pentium kahetuumalise (dual-core) protsessori, 160GB kõvaketta, DVD-kirjutaja ning 20-in-1 kaardilugejaga. Arvuti operatsioonisüsteemiks on Windows Vista Home Premium. Eestis on "rohelise" koduarvuti eksklusiivne müügiõigus Elioni esindustel. Koos 19-tollise LCD monitoriga hakkab keskkonnasäästlik arvuti SCALEO PC Li 2405 Green Edition maksma 8999 krooni. SCALEO Green lauaarvutile on omistatud mitmeid keskkonnasõbralikkust mõõtvaid sertifikaate nagu Energy Star, Blue Angel ja Põhjamaade loodussäästlikkuse tunnustuse Joutsenmerkki. Kõik need sertifikaadid põhinevad väga rangetel nõudmistel, mistõttu klient võib olla täiesti kindel, et ta on ostnud toote, millega ta on keskkonda reaalselt kaitsnud. Fujitsu Siemens Computers on olnud Euroopa juhtiva arvutitootjana juba aastaid keskkonnasäästlike toodete väljatöötamisel esirinnas, tuues esimese "rohelise" arvuti turule juba 1993. aastal. "Rohelise" infotehnoloogia propageerimiseks on kontsern teinud ettepaneku alustada riistvara keskkonnasõbralikkuse-alast sertifitseerimist, jälgides toote tervet elutsüklit. Selle tulemusena kasvab ettevõtetele surve investeerida keskkonnasõbralike toodete uuringutesse ja arendusse ning sunnib neid välja töötama tõelisi "rohelisi" tooteid. Kuna loengus tuli juttu tahvelarvutitest ning e-lugejatest, siis käesolevas töös on mõningad isendid ka välja toodud, et asjasse selgust saada. 25
  • TAHVELARVUTID Esimesed tahvelarvutid olid võrdlemisi kallid ning puutetndlik tehnoloogia oli kasutajale veel võõravaõitu. Kesktaseme sülearvuti hinnaga – tahvelarvutite hinnad kõiguvad 1600–2500 USA dollari piires. Tahvelarvutite eelisteks on mugav suurus ja pliiatsiga aktiveeritav ekraan ning seda on hõlpsam kasutada nii koosolekutel kui ka reisil olles. Tahvelarvuti abil saab redigeerida dokumente ja saata meilisõnumeid oma enda käekirjaga. Samuti saab enamiku käsikirjalisest tekstist trükitud tekstiks teisendada. Tahvelarvuti sisaldab ka halva käekirja dešifreerimise funktsiooni (eriti halva käekirja puhul peaks ehk siiski klaviatuuri kasutama). Teatud mudelid hõlmavad ka hääletuvastusfunktsioone. Kindlasti pole kõik tahvelarvutist huvitatud. Keda häirib hind (nüüd kus sülearvutid võivad maksta ka vähem kui 1000 USA dollarit), keda väiksem klaviatuur. Teisi jätab külmaks nii digitaalpliiatsi kasutamine, liikumisvabaduse kasv kui ka uudne disain. Tahvelarvutite esmasteks ostjakandidaatideks on reisimehed ja "koridorirändajad" – inimesed, kes veedavad enamiku oma ajast koosolekutel. Samuti tudengid, müügimehed, arstid ja muud tervishoiutöötajad, arhitektid, insenerid, teadurid ja kõik teised, kes vajavad hõlpsasti kasutatavat ja kaasas kantavat arvutit. Tahvelarvutitel on kaks põhimudelit – esimene, mis hõlmab tahvlisuurust ekraani koos integreeritud klaviatuuriga, mille saab sülearvuti kombel lahti voltida ning teine, mille puhul ekraan on klaviatuurist eraldi, kuid need saab omavahel ühendada doki abil. Tahvelarvuteid toodavad muuhulgas sellised suuremad arvutitootjad nagu Hewlett Packard, Fujitsu, Toshiba, Acer ja Gateway ning need töötavad Microsofti opsüsteemiga Windows XP Tablet PC Edition. Ei ole vaja spetsiaalset tarkvara – tahvelarvutis saab kasutada nii Office'it kui ka mis tahes muid opsüsteemiga Windows XP töötavaid ärirakendusi. Lisaks on turule tulnud ka Apple oma iPad tahvelarvutiga. Tahvelarvuti on sülearvutite edasiarendus - see on sama võimas ja suure jõudlusega nagu mis tahes muu arvuti ning sisaldab hulgaliselt täiustusi. Ning selle saab pea kõikjale kaasa võtta. 26
  • HP COMPAQ TC1100 TC1100-l on 10,4 tolline LCD ekraan ja surve tundlik pliiats. Disainilt on sarnane oma eelkäijale TC1000-le. Kõik vajalik riistvara on salvestatud display korpusesse, mis tõttu on võimalik töötada ka ilma klaviatuurita. Klaviatuuri ühendamisel on võimalik arvutit kasutada nagu tavalist laptop-i. Parameetrid: CPU: 1.2 GHz Intel Pentium M 753 Ultra Low Voltage protsessor (1.20 GHz, 2MB L2 cache, 400 MHz FSB), 60 GB kõvaketas 512 MB (333 MHz) RAM (2 GB max), 54g wi-fi (802.11b/g), Bluetooth wireless ühendus, Secure Digital mälukaardipesa, Windows XP Tablet PC Edition operatsioonisüsteem 27
  • TOUCHSMART TM2 HP toob müügile uue puutetundliku tahvel-sülearvuti.. HP uus TouchSmart tm2 on võrreldes eelkäijatega tunduvalt elegantsema disainiga ja muidugi võimsam ja kiirem ka. Ekraan on multipuutetundlik ja survetundlik, seega sobib digilauana kasutamiseks kõigile joonistajatele ja joonestajatele. Multipuutega saab juhtida ka erinevaid Windows 7 tarkvarasid, nagu näiteks BumpTop, DigiFish Dolphin ning Corel Paint it! Touch. Hinda HP oma pressiteates veel ei avalda, küll aga teatab, et uus tahvelarvuti on broomiühendite ja PVC vaba ehk siis keskkonnasõbralikum kui vanemad mudelid. TouchSmart tm2 oli esimesena publikule väljas jaanuari alguses toimunud trarbeelektroonikamessil IPAD 680-730 grammi kaaluv seade (olenevalt konkreetsest mudelist) on 1,5 cm paksune ning meenutab disainilt Apple`i kultuslikku nutitelefoni iPhone. Tähtsamad riistvaralised omadused on iPad`i juures ekraan ning protsessor. Ekraan on puudutustundlik (capacitive), 9,7″ diagonaaliga, LED- taustvalgustusega ning mahutab 1024×768 pikslit. Vastupidiselt levinud kuulujuttudele ei ole tegemist OLED-ekraaniga, see eest on ekraan aga IPS-tüüpi. 28
  • Protsessor on Apple`i enese poolt loodud ―1Ghz Apple A4″. Firma on selle loonud spetsiaalselt iPad`i tarvis. Nii 3D-mängud kui ka muud protsessorivaenulikud rakendused on tänu sellele ülimalt kiired ja töötavad ilma viivituseta. Muud tähtsamad tehnilised andmed: Kõvaketas: 16 GB, 32 GB või 64 GB SSD ketas Võrgud baasmudelil: WiFi (802.11 a/b/g/n), Bluetooth 2.1 Võrgud 3G mudelil: WiFi (802.11 a/b/g/n), Bluetooth 2.1, 3G, GSM, GPS Ühendused: Doki port, 3,5 mm kõrvaklappide väljund, sisseehitatud kõlarid ja mikrofon, 3G mudelil SIM-kaardi pesa Sensorid: kiirendusmõõtja, üldvalgusesensor Operatsioonisüsteem: täiustatud iPhone OS Aku: sisseehitatud liitium-polümeeraku Aku kestus: 10 tundi videot, WiFi-veebisurfamist vms, üle kuu aja ooterežiimil E-LUGER Digiraamatud ehk e-lugejad on toredad seadmed, sest aku peal peavad need märksa kauem vastu kui suvaline väike arvuti ning neis kasutatud e-paber on samuti silmadele sõbralikum kui arvutiekraan. Enamik e-lugejate tootjaid kasutab ekraaniks firma E Ink toodetud e-paberit, mistõttu on paljude digiraamatute ekraanid ja vastavad tehnilised andmed üsna sarnased. BOOKEEN CYBOOK GEN3 Cybook on üks kergemaid e-lugejaid, kaaludes vaid 174 grammi. Ka hind on sellel üsna tarbijasõbralik ja ligi 5000 krooni eest võib saada endale üsna toreda kuuetollise ekraaniga seadme, mis teeb oma tööd adekvaatselt. Peale e-raamatute kuvamise saab Cybook Gen3-ga kuulata ka MP3-vormingus muusikapalu ja vaadata mustvalgelt pilte 29
  • - selliste trikkidega saavad hakkama muidugi peaaegu kõik e-lugejad. SONY READER Sony on digiraamatuid juba tegelikult päris mitu erinevat välja mõelnud. Hinnad ei ole neil ühelgi üle mõistuse, kuid osta saab neid kusagilt e-poest. Kõige odavam Sony mudel on Reader Pocket Edition, mis 2100 krooni eest pakub 5tollist 600 x 800 lahutusega ekraani ning toetust vaid põhilistele teksti ja e-raamatute formaatidele. Muusikat see vidin ei mängi. Makstes tuhat krooni rohkem, saate endale juba tolli võrra suurema ekraaniga seadme, mis suudab ka mp3- või AAC-formaadis muusikat esitada ning haukab kuni 16 GB mälu juurde SD-kaardilt. Sony toodetega on ka see õnn, et need toetavad pdf- jt formaate, mis pole digitaalselt kaitstud. Kõige uuemal Sony Readeril on ka puutekraan, mis ei muuda seadet huvitaval kombel eelkäijatest ka üldse kallimaks - hind endiselt 3000 krooni ringis. Puutekraaniga Reader kaalub muuseas 290 g ja taskuversioon 200g. IREXI Kui on soov suurema ekraani järele, siis tuleb vaadata iRexi mudelivaliku poole. 1000S nimetusega mudelil on ekraan suisa 10,2tolline ja selle lahutuseks on 1024 x 1280 pikslit. Sellel on ka 16 eri halli varjundit värvideks kasutada, mis on kaks korda rohkem kui näiteks Sony Readeril ja isegi neli korda rohkem kui Cybook Gen3 mudelil. Muidugi, lahedate omaduste eest tuleb ka rohkem maksta - 1000S maksab ligi 11 000 krooni. Kas lihtsalt raamatu lugemiseks on ikka nii suurt kolakat vaja? Tegelikult on ka tootja ise pannud seadme professionaalsete jullade kategooriasse - ju ärimees vajab oma graafikute jms näitamiseks paremat ekraani. Lihtkasutajale pakub iRex hoopis iLiadi-nimelist seadet, mis on 8,1-tollise ekraaniga ja lahutusega 768 x 1024 pikslit. Seadmesse on integreeritud ka 30
  • WiFi tugi ja palju muud toredat. iLiad 2nd Editioni hind on 9500 krooni ning see kaalub 435 g. Mõlemad seadmed toetavad ka paljusid failiformaate, kuid siinkohal tekib juba küsimus, et miks ei võiks siis endale selle raha eest osta odavat sülearvutit ning sealt pdf-dokumente lugeda ja muusikat kuulata. Proovige oma rüperaaliga, otsige üles, kuidas kuva orientatsiooni muuta, kas siis dokumendis või kogu töölaual, ja keerage arvuti nagu raamat ette - olen lugenud nii, täitsa tore on. AMAZON KINDLE See seade on üks menukamaid e-lugejaid, sest teisel pool suurt lompi on selle omanikul võimalik seadmele väga palju raamatuid osta. Muidugi on see digiraamat seotud Ühendriikides kindla teenusepakkujaga ja teoseid tuleb sellesse laadida üle 3G-sarnase andmesidevõrgu. Siiski, aparaati on võimalik raamatuid laadida ka USB-ühenduse ja SD- mälukaardi abil, kuigi teosed peavad olema kindlas formaadis ning kogu see tegevus lõhnab meie riigis ette võttes kahtlaselt nahast silmaklapi ja rummi järele, kuigi eks kuidagi saab ka seda kasutada legaalselt siinpool ookeani. Ekraan on Kindle'il 6tolline ning aparaat kaalub ligi 300 grammi. Seadme hind on 2700 krooni. NOOK Ühendriikide suurima raamatumüüja Barnes & Noble'i poolt suure promokampaania saatel turuletoodav e-lugeja, millest oodatakse esimest tõsist konkurenti Amazoni Kindle'ile. Umbes 2800 krooni maksvas vidinas on uudiseks e-raamatute laenutamisvõimalus kasutajate vahel. Nookid jõuavad kauplustesse 30. novembril. Mälumaht 2 31
  • GB, kuuetolline ekraan, lahutusega 600 x 800 pikslit, puutekraan. SKIFF Gizmagi portaal tutvustas Skiffi uut e-lugejat, mille arendas ettevõttele LG. E-lugeja paksuseks on kõigest veerand tolli (umbes 0,6cm), mis teeb sellest kõige õhema olemasoleva e-lugeja. Skiffi puutetundliku ekraani diagonaaliks on 11,5 tolli ja lahutusvõime on 1200 x 1600 pikslit. See teeb Skiffi tootest kõige kõrgema resolutsiooniga e-lugeja, mis praegu müügil. Veelgi edevamaks teeb lugeja tema materjal, mis lubab seda mõõdukas ulatuses painutada. http://www.skiff.com/skiff-reader_tech-specs.html TULEVIK Keskkonnasõbralik arvuti saab energiat päikeselt David Veldkamp disainis futuristliku arvuti nimega Lawn PC, mis saab energia otse päikeselt. Masin toodab ise kogu vajamineva energia päikesepatareidega, mis on paigutatud arvuti peal asuvasse murulappi. Muru on valmistatud looduslikust puuvillasest kangast, mille sisse on paigutatud päikesepatareid. Looduslike materjalide 32
  • kasutamine muudab seadme biolagunevaks ning ka arvuti enda valmistamiseks kasutatud plast on biolagunev. Sajad rohulibled toodavad tunnis energiat võimsusega umbes 60 vatti, millest peaks väikse võimsusega arvutile üldjuhul piisama. Arvutit energiaga varustav muru on eemaldatav, seega saab oluliste tehnoloogiliste uuenduste korral vajadusel süsteemi riistvara uuendada. Lawn PC on täielikult juhtmevaba, mis võimaldab teha tööd kõikjal. Kuna arvuti ühendub ka monitoriga juhtmevabalt, saab kasutaja selle paigutada sobivasse kohta ning monitori töö tegemiseks mujale viia. Arvuti ei vaja mingit jahutussüsteemi, süsteemi jahutamiseks piisab rohuliblede vahel puhuvast õhust. Muruarvuti peab paigutama akna lähedusse, kus see saaks piisavalt õhku ja valgust. Kuna muru on eemaldatav, saab seda kasutada ka teiste elektroonikaseadmete, näiteks teleri varustamiseks energiaga. Õhtusel ajal, kui päikest enam pole, tuleb aga arvuti siiski elektrivõrku ühendada. 33
  • KASUTATUD KIRJANDUS http://biodiisel.favius.com/ http://www.petrolprices.com/green-technologies.html http://et.wikipedia.org/wiki/Bioetanool http://hei.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=106:elektriautod-paeaestaks- eesti-naftatoru-otsas-virelemisest&catid=40:2009-maerts http://www.tehnikamaailm.ee/pictures/elktriautodmai2005.pdf http://www.kalev.ee/est/news=992883&category=46&2010-on-rahvusvahelise-elurikkuse-aasta http://www.futurenergia.org/ww/et/pub/futurenergia/chats/car_design.htm http://www.arvutikasutaja.ee/foorum/viewtopic.php?t=9148 http://www.bioneer.ee/eluviis/saastmine/Kasutage_arvutit_energias%C3%A4%C3%A4stlikult.aid- 4432 http://forte.delfi.ee/news/digi/article.php?id=19855810 http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=200851 http://e-motion.aiesec.ee/?mid=43# http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=426043&leht_id=3861 http://www.greengate.ee/?page=303 http://www.am.ee/node/972 http://www.greenit.ee/et/news http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/kuidas-leida-endale-e-lugeja.d?id=27692877 34
  • http://www.dell.com/us/en/home/desktops/desktop-studio-hybrid/pd.aspx?refid=desktop-studio- hybrid&cs=19&s=dhs 35