Your SlideShare is downloading. ×
Kriis, tööhõive ja riigieelarve
Kriis, tööhõive ja riigieelarve
Kriis, tööhõive ja riigieelarve
Kriis, tööhõive ja riigieelarve
Kriis, tööhõive ja riigieelarve
Kriis, tööhõive ja riigieelarve
Kriis, tööhõive ja riigieelarve
Kriis, tööhõive ja riigieelarve
Kriis, tööhõive ja riigieelarve
Kriis, tööhõive ja riigieelarve
Kriis, tööhõive ja riigieelarve
Kriis, tööhõive ja riigieelarve
Kriis, tööhõive ja riigieelarve
Kriis, tööhõive ja riigieelarve
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Kriis, tööhõive ja riigieelarve

679

Published on

Presentation by Maret Merisaar, MP Member of the social commitee, Estonian Greens, during the conference on "The impact of the crisis on employment in the Baltic states" in Vilnius (19 Nov 2010) …

Presentation by Maret Merisaar, MP Member of the social commitee, Estonian Greens, during the conference on "The impact of the crisis on employment in the Baltic states" in Vilnius (19 Nov 2010)

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
679
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. KRIIS, TÖÖHÕIVE JA RIIGIEELARVE Rauno Pukonen
  • 2. Kõik ettekandes esitatud seisukohad on isiklikud ning ei pruugi ühtida minu poolt esindatavate või minuga muul viisil seotud olevate organisatsioonide seisukohtadega.
  • 3. Ettekande kava • Kuidas toimus Eesti majanduse kohanemine kriisiga? • Milline oli tööhõive vähenemise mõju Eesti riigielarvele? • Millised võiksid olla majanduskriisi positiivsed aspektid?
  • 4. Eesti majanduse langus oli sügav (muutused eelmise aasta sama perioodiga) Allikas: “Eesti majanduse arenguvõimalused ja tulevikuperspektiivid”; Varblane, U; 2010
  • 5. Majanduse kohandumine • Reaalsektoril – väga kiire, kuid ka raske kohandumine. Tootmiskulude alandamine, tööjõu vähendamine, toodete ja teenuste uuendamine, uute turunishide otsimine, juhtimise muutused. • Avalik sektor kohandus küllalt kiiresti – eelarve puudujääk suudeti võtta kontrolli alla ja avaliku sektori võlg samuti ei paisunud Personali ja majandamiskulud avalikus sektoris vähenesid • Hõive vähenes mõlemas sektoris.
  • 6. Tööhõive ja tööpuuduse määr Eestis 1996-2012) 400 450 500 550 600 650 700 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010* 2012* tuhat inimest 0 3 6 9 12 15 18 % Hõivatud Töötuse määr - RM prognoos dets Töötuse määr - RM prognoos aug Registreeritud töötus Allikas: “Eesti majanduse arenguvõimalused ja tulevikuperspektiivid”; Varblane, U; 2010
  • 7. Maksulaekumiste, palga ja SKP dünaamika 2007-2010 (II kv) Allikas: Eesti Statistikaamet -20 -10 0 10 20 30 40 SKP (jooksev hind) Maksulaekumised Tööga hõivatud Keskmine palk SKP (jooksev hind) 19,9 18,8 16,9 17,4 6,9 6,2 2,4 -7,4 -13 -17 -16 -9,2 -3,4 3,3 Maksulaekumised 28,2 28,5 18,5 17,9 9,4 5,8 4,3 -2,5 -11 -12 -13 -0,4 7,2 -3,6 Tööga hõivatud 1,9 1,3 1,9 0,5 1,47 -0,3 -0,2 -0,2 -6,8 -9,8 -9,5 -11 -9,6 -5,7 Keskmine palk 20,1 21,2 12,9 20,2 19,5 15,2 14,8 6,9 -1,5 -4,4 -5,9 -6,5 -2,3 1,2 I II III IV I II III IV I II III IV I II 2007 2008 2009 2010 (% võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga)
  • 8. Maksude laekumine Eesti riigieelarvesse 2005-2010 (milj. krooni) Allikas: “Maksud, riigieelarve ja majanduskriis”; Raju, O; 2010 2005 Osakaal 2006 2007 2008 2009 Osakaal 2010 kava Maksud kokku 53831 100,0% 55208 67718 70396 63780 100,0% 61767 Füüsilise isiku tulumaks 4789 8,9% 3846 4786 4328 2419 3,8% 3220 Juriidilise isiku tulumaks 2365 4,4% 3123 4083 4166 4010 6,3% 2425 VAT 14021 26,0% 18645 22304 20548 18809 29,5% 19030 Aktsiisid 6424 11,9% 7030 8195 8971 9818 15,4% 9511 tubakaaktsiis 1205 2,2% 1208 1529 2519 2088 3,3% 1830 alkoholiaktsiis 1838 3,4% 2089 2314 2434 2590 4,1% 2330 kütuseaktsiis 3363 6,2% 3728 4353 4697 4876 7,6% 4870 pakendiaktsiis --- - 3 --- 1 1 0,0% 1 Hasartmängumaks 292 0,5% 354 467 484 278 0,4% 215 Tollimaks 347 0,6% 401 549 508 307 0,5% 345 Sotsiaalmaks 18392 34,2% 21764 27268 31299 28084 44,0% 26970 Ülejäänud maksud 1079 2,0% 45 66 92 55 0,1% 51
  • 9. Sotsiaalmaksu laekumine ja kulud riigieelarves (milj. Krooni) 0 5000000 10000000 15000000 20000000 25000000 30000000 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 ..pensionikindlustus (20%) Kulud sotsiaalsele kaitsele ..ravikindlustus (13%) Kulud tervishoiule Allikas: Eesti Statistikaamet
  • 10. Riigieelarve kulud 2000-2009 (milj. krooni) 0 5000000 10000000 15000000 20000000 25000000 30000000 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Kulud üldistele valitsussektori teenustele Kulud riigikaitsele Kulud avaliku korrale ja julgeolekule Kulud majandusele Kulud keskkonnakaitsele Kulud tervishoiule Kulud vabaajale, kultuurile ja religioonile Kulud haridus Kulud sotsiaalsele kaitsele Muud kulud Allikas: Eesti Statistikaamet
  • 11. Midagi postiivset majanduskriisist Majanduskriisi ajal on inimesed on tervemad – Alkoholi tarbimine on Eestis langenud 19%. – Alkohoolsete jookide tarbimisest tingitud liiklusõnnetuste arve on langenud Eestis kaks korda. – Alkoholist tingitud inimvigastustega liiklusõnnetuste arv on langenud enam kui kaks korda. – Suremus alkoholiga seotud haigustesse on langenud 787-lt inimeselt 511-le. Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut
  • 12. Midagi postiivset majanduskriisist Majanduskriis sunnib inimesi ettevõtlikkusele: Eestis registreeriti 2009. aastal rekordarv FIEsid 0 2 000 4 000 6 000 8 000 10 000 12 000 14 000 16 000 18 000 20 000 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 1-AS 5-OÜ 4-UÜ 3-FIE 7-MTÜ Allikas: Eesti Äriregister
  • 13. Midagi postiivset majanduskriisist Kriis suurendab ettevõtluse ühiskondlikku vastutustunnetust ning parandab era- ja avaliku sektori vahelist koostööd: - Ravimitootjate Liidu heategevusprojekti raames said töötud 6 kuu jooksul omaosaluseta välja osta 8,5 miljoni krooni eest ligi 150 erinevat retseptiravimit.
  • 14. Tänan tähelepanu eest!

×