Maarike Harro

1,086 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,086
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
5
Actions
Shares
0
Downloads
9
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Maarike Harro

  1. 1. Riskikäitumine Eesti noorte hulgas; olukord, ennetamine: teooria ja praktika Maarike Harro Tervise Arengu Instituut 17.05.2005
  2. 2. Ettkande sisukord 1. Riskikäitumise mõiste ja liigid 2. Uimasti tarbimisega seotud olukord Eestis 3. Uimastite tarvitamise seos teiste riskikäitumise liikidega 4. Uimastipoliitika kujundamine 5. Uimastiennetuse liigid ja nende efektiivsus 6. Uimastiennetus Eestis: probleemid ja soovitused
  3. 3. 1. Riskikäitumise mõiste ja liigid Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid: * suitsetamine * alkoholi (liig)tarvitamine * uimastite proovimine/tarvitamine * kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga * liikluseeskirjade eiramine * ohutusvahendite kasutamise eriamine * ohutusreeglite eiramine jt
  4. 4. Ravi nõudlus 1999-2001
  5. 5. Narkootikumidega seotud surmad
  6. 6. Narkootikumidega seotud surmad vanusgrupiti (%)
  7. 7. Politsei poolt registreeritud narkoalased õigusrikkumised (kuriteod, haldusõigusrikkumised ja väärteod) 1997-2003 Allikas: Politseiamet
  8. 8. Miks noored käituvad riskivalt? * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) * ebaralistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus * pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine * sotsiaalmajanduslik taust, haridus
  9. 9. Noorte 19-29a täiskasvanute suitsetamine haridustaseme lõikes Lõhmus jt 2003
  10. 10. <ul><li>2. Uimastite tarbimisega seotud olukord Eestis </li></ul>
  11. 11. Regulaarsed suitsetajad (vähemalt sigarett 30 päeva jooksul)
  12. 12. Alkoholi tarvitamine korra nädalas või sagedamini
  13. 13. Purju joomine korra nädalas või sagedamini
  14. 14. Narkootikumide proovimine ja tarvitamine (2003)
  15. 15. Purjus enam kui 20 korda elu jooksul (%)
  16. 16. Uimastite tarbimine eluajajooksul soo ja vanusegruppide lõikes 2003 aastal (%) Allikas: Elanikkonnaküsitlus 2003. EMCDDA standardtabel nr 1 2004.
  17. 17. Osakaal inimestest, kellele oli narkootikume pakutud (%) Allikas: Elanikkonnaküsitlus 2003. EMCDDA standardtabel nr 1 2004 .
  18. 18. Õpilaste osakaal, kes on vähemalt korra elus suitsetanud kanepit Allikas: ESPAD
  19. 19. Õpilaste osakaal, kes on vähemalt korra elus tarvitanud amfetamiini või ecstasy t Allikas:ESPAD
  20. 20. Esmane tarvitamine (õpilaste %, kes antud ainet proovinud)
  21. 21. 15-16-aastaste kooliõpilaste u imastitarvitamine Eesti eri piirkondades
  22. 22. Probleemne uimastitarbimine <ul><li>Euroopa Uimastite ja Uimastisõltuvuse Seirekeskus (EMCDDA): </li></ul><ul><li>Narkootikumide süstimine või opiaatide, kokaiini ja/või amfetamiini pikaajaline süstimine. </li></ul>
  23. 23. Probleemne uimastitarbimine <ul><li>Elanikkond : 1 366 723 </li></ul><ul><li>Hinnanguline probleemsete narkomaanide arv: </li></ul><ul><li>Kõrgeim hinnang UNAIDS 2002.a. epidemioloogilisel andmelehel 30 000 </li></ul><ul><li>Madalaim hinnang HIV/AIDS RP 2002.a. 10 000 -12 000 </li></ul><ul><li>WHO/EURO Eesti Missiooni aruanne 16-19.detsember 2002 </li></ul><ul><li>Narvas ja Ida Virumaal 10 000 kuni 15 000 </li></ul><ul><li>Tallinnas 3 000 kuni 5 000 </li></ul><ul><li>Kokku: 13 000 kuni 20 000 </li></ul><ul><li>2005. aasta alguse seisuga on Tallinnas erinevate ametkondade hinnangul 5 000 – 7 000 probleemset narkomaani </li></ul><ul><li>Kergemate narkootikumide tarvitajate arv ei ole teada. </li></ul>
  24. 24. <ul><li>3. Uimastite tarbimise seos teiste riskikäitumise liikidega </li></ul>
  25. 25. Riskeeriv seksuaalkäitumine ja suitsetamine erinevas vanuses noorte hulgas %
  26. 26. % Riskeeriv seksuaalkäitumine ja alkoholi joomine
  27. 27. % Riskeeriv seksuaalkäitumine ja narkootikumide osta püüdmine
  28. 28. <ul><li>4. Uimastipoliitika kujunemine Eestis </li></ul>
  29. 29. Narkomaania ennetamise riikliku strateegia eesmärk aastaks 2012: <ul><li>Vähenenud narkootikumide pakkumine ja nõudlus ning toimiv ravi ning rehabilitatsiooni süsteem sõltlastele, millest tulenevalt on vähenenud tarbimisest tulenev kahju </li></ul>
  30. 30. <ul><li>langetada illegaalsete narkootikumide levimust; </li></ul><ul><li>vähendada narkootikumidega seotud tervisekahjustuste esinemist ja narkootikumidega seotud suremust; </li></ul><ul><li>tõsta edukalt ravitud uimastisõltlaste arvu; </li></ul><ul><li>langetada narkootikumidega seotud kuritegevuse taset; </li></ul><ul><li>vähendada narkootikumide kättesaadavust; </li></ul><ul><li>võidelda rahapesu ja lähteainetega illegaalse kaubitsemise vastu ning langetada märkimisväärselt nende juhtumite arvu. </li></ul>Uimastipoliitika prioriteedid
  31. 31. Laiapõhjaline narkomaania ennetamise strateegia <ul><li>Esmane preventsioon – ennetustöö </li></ul><ul><li>Ravi ja rehabilitatsioon – kvaliteetne ja kättesaadav ravi ja rehabilitatsiooni süsteem </li></ul><ul><li>Kahjude vähendamine – tänavatöö, süstlavahetus, teabe edastamine ohurühmadele </li></ul><ul><li>Uimastid vanglas – vanglasisene ravi ja rehabilitatsioon, uimastivabad osakonnad </li></ul><ul><li>Pakkumise vähendamine – politsei, toll, piirivalve </li></ul><ul><li>Seire ja hindamine – olukorra seire ja tegevuste tulemuslikkuse hindamine </li></ul>
  32. 32. Valik tulemusi aastaks 2012: <ul><li>Esmane ennetus: </li></ul><ul><li>Keskmine vanus illegaalsete narkootikumide esmatarbimisel on aastaks 2012 kasvanud vähemalt 1 aasta võrra; </li></ul><ul><li>Illegaalseid narkootikume proovinute osakaal 15-16-aastaste vanuserühmas väheneb aastaks 2012 vähemalt 10% võrra; </li></ul><ul><li>Tervishoiuasutustes registreeritud illegaalsete narkootikumide tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäiretega haigete arv 100 000 elaniku kohta väheneb aastaks 2012 vähemalt 8% võrra. </li></ul>
  33. 33. <ul><li>piirkondliku eripära rõhutamine erinevates paikkondades uimastivaba keskkonna loomisel </li></ul><ul><li>laste ja noorte kaitsmine psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamise alustamise eest </li></ul>Läbivad ideed
  34. 34. <ul><li>5. Uimastiennetuse liigid </li></ul><ul><li>ja nende efekiivsus </li></ul>
  35. 35. <ul><li>Universaalne ehk esmane ennetus </li></ul><ul><li>Selektiivne ehk valikuline ehk suurema riskipõhine </li></ul><ul><li>Näidustatud ehk kahjude vähendamine uimastitarvitajate seas </li></ul>
  36. 36. Overall framework Target Population size Universal prevention Selective prevention Indicated prevention €€ €€ €€ Risk Public Health Approach! Prêt à porter Taylor-made Haute couture Community School
  37. 37. <ul><li>PROGRAMMIDE LIIGID: </li></ul><ul><li>Informatiivne </li></ul><ul><li>Tundekasvatuslik </li></ul><ul><li>Keeldumisoskusi õpetav </li></ul><ul><li>Sotsiaalseid toimetulekuoskusi õpetav </li></ul><ul><li>Alternatiivseid tegevusi pakkuv </li></ul><ul><li>Laiahaardelised programmid </li></ul>
  38. 38. <ul><li>Alus : noored proovivad uimasteid, sest neil puuduvad adekvaatsed teadmised uimastite negatiivsetest külgedest. </li></ul><ul><li>Eeldus : kui noortele ÕIGESTI öelda, et uimastid on kahjulikud, siis noored lõpetavad uimastite tarvitamise. </li></ul><ul><li>Programmi mõju : teadmised suurenevad, kuid käitumine ei muutu. </li></ul><ul><li>Kokkuvõte efektiivsusuuringutest : </li></ul><ul><li>1. keskenduda lühiajalistele kahjudele </li></ul><ul><li>2. rääkida ka positiivsest mõjust </li></ul><ul><li>3. mitte hirmutada </li></ul><ul><li>Teavitust on vaja rakendada koos teiste ennetusmeetoditega </li></ul>Informatiivsed ennetusprogrammid
  39. 39. <ul><li>Alus : noored proovivad uimasteid, isiklike probleemide tõttu - madal enesehinnang, segased väärtushinnangud. </li></ul><ul><li>Eeldus : kui noorte enesehinnang suureneb ja ühiskondlikud ning isiklikud väärtushinnangud ja hoiakud muutuvad, siis noored lõpetavad uimastite tarvitamise. </li></ul><ul><li>Programmi mõju : käitumine ei muutu (seos enesehinnangu ja uimastitarbimise vahel on väga väike) </li></ul><ul><li>Kokkuvõte efektiivsusuuringutest : </li></ul><ul><li>vaja rakendada koos teiste ennetusmeetoditega </li></ul>Tundekasvatus ( affective education )
  40. 40. <ul><li>Alus : noored ei oska või ei julga seista vastu eakaaslaste ning meedia mõjutusele ja survele proovida ja tarvitada uimasteid. </li></ul><ul><li>Eeldus : kui noortele õpetada riskantseid olukordi ära tundma ja neid vältima või riskantses olukorras keelduma, siis noored ei proovi ja tarvita uimasteid. </li></ul><ul><li>Programmi mõju : mõned uuringud näitavad, kuid teised mitte, et mitu aastat kestnud keeldumistreeningud on andnud positiivseid tulemusi. </li></ul><ul><li>Kokkuvõte efektiivsusuuringutest : </li></ul><ul><li>Oluline on, kes ja kuidas õpetab </li></ul>Keeldumisoskuste õpetamine
  41. 41. <ul><li>Alus : noored proovivad ja tarvitavad uimasteid teisi jäljendades ja teiste tunnustust taotledes. </li></ul><ul><li>Eeldus : kui noortele õpetada enesega toimetuleku oskusi (stress, mured, eesmärgi saavutamine, enese-kehtestamine, probleemide lahendamine), siis noored ei proovi ja tarvita uimasteid. </li></ul><ul><li>Programmi mõju : uuringud näitavad nende programmide teatavat edu: vähem uimastitarvitajad, proovimine hilisemas vanuses. </li></ul><ul><li>Kokkuvõte efektiivsusuuringutest : </li></ul><ul><li>Oluline on, kes ja kuidas õpetab </li></ul>Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamine (G. Botvin 1980st USAs)
  42. 42. <ul><li>Alus : noored proovivad ja tarvitavad uimasteid igavusest. </li></ul><ul><li>Eeldus : kui noortele võimaldada alternatiivseid tegevusi, siis ei jää aega uimastite proovimiseks ja tarvitamiseks. Alternatiivtegevused suurendavad noorte vastutustunnet ühiskondlike väärtuste suhtes ja annavad võimaluse tunda rahuldust isiklike saavutuste üle. </li></ul><ul><li>Programmi mõju : üksi ei mõjuta käitumist. </li></ul><ul><li>Kokkuvõte efektiivsusuuringutest : </li></ul><ul><li>Laiahaardelise ennetustegevuse oluline komponent </li></ul>Alternatiivsete tegevuste ja vaba aja veetmise võimaluste pakkumine
  43. 43. <ul><li>Alus : koolid, pered, lapsevanemad, kohaliku tasandi asutused, KOV-d, kirikud, korrakaitseorganid ja meedia koostoime mõjutab noorte uimastitarbimist. </li></ul><ul><li>Eeldus : paljude erinevate sektorite ja metoodikate paralleelne rakendamine annab parima tulemuse. </li></ul><ul><li>Programmi mõju : esmased tulemused on lootustandvad. </li></ul>Laiahaardeline kogukonna-põhine ennetustöö - ( community based prevention )
  44. 44. <ul><li>Lisaks sihtgrupile (noored, riskigrupi noored, tarvitajad) ja programmi sisule , mõjutab efektiivsust </li></ul><ul><li>- programmi stiil (interaktiivsus, osalus, arutamine, oskused) </li></ul><ul><li>- intensiivsus ja kestus (pikaajaline on parem, mitte loeng) </li></ul><ul><li>- algus (varane kooliiga, eakohaste tegevustega kooli lõpuni + kutse- ja ülikoolis; NB! Üleminekuperioodid!) </li></ul><ul><li>- juhendaja (erialaspetsialist, samastatav, isiksuse omadused) </li></ul><ul><li>- osalejate arv (mida väiksem, seda parem) </li></ul><ul><li>- osalejate eelnev uimastikogemus (vaja eristada kogenuid!) </li></ul><ul><li>- uimastiliik (sõltub tarvitajate vanusest, uimastisse </li></ul><ul><li>suhtumisest ühiskonnas, osa programme on universaalsed) </li></ul>Programmi efektiivsust mõjutab:
  45. 45. <ul><li>Probleemid : </li></ul><ul><li>-programmid on lühiajalised ja väikesemahulised </li></ul><ul><li>-alternatiivsed tegevused üksi ilma teiste metoodikateta ja lühisajaliselt ei ole efektiivsed </li></ul><ul><li>-liiga palju loenguid </li></ul><ul><li>-programmid ei arvest osalejate varasemat uimastitarbimist </li></ul><ul><li>-progammi mõjususe vähene hindamine </li></ul>6. Uimastiennetus Eestis
  46. 46. <ul><li>Soovitused : </li></ul><ul><li>-rohkem tähelepanu valikulistele ja näidustatud programmidele </li></ul><ul><li>-suuna tegevused neile, kes seda kõige enam vajavad </li></ul><ul><li>-pea silmas eetilisi probleeme - marginaliseerimise oht </li></ul><ul><li>-kuidas tagada pikaajaline, süstemaatiline ja laiahaardeline ennetustöö kohalikul tasandil? </li></ul><ul><li>-ühiskonna suhtumise muutmine </li></ul><ul><li>-kogukonna mobiliseerimine </li></ul><ul><li>-kõikide oluliste partnerite kaasamine planeeritud tegevusse </li></ul><ul><li>-multistrateegilisus ja multisektoriaalsus </li></ul><ul><li>-kohalike olude põhjalik tundmine ja seire, arvestamine </li></ul><ul><li>-kättesaadavuse piiramine, reeglid, keelud </li></ul>Uimastiennetus Eestis
  47. 47. <ul><li>Edu ja tahtmist meile kõigile selle tööga jätkamiseks, </li></ul><ul><li>enda pidevaks arendamiseks ning oluliste teguritega oma tegevustes arvestamiseks! </li></ul>

×