1. Lämmastik
Malle Mäelt
10B
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
2012
2. Lämmastik
• Sümbol: N
• Aatomi nr: 7
• Aatommass: 14,01
• Kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide
hulka, asudes 2. perioodis.
Lämmastik on mittemetall.
• Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit.
• Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning
lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada.
3. Lämmastik looduses.
• Lämmastik on õhu peamine koostisosa , õhus on lämmastikku
ligikaudu 78% ja 21 % hapnikku.
• Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused
salpeetrid (tšiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)).
Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub
valkude, amino- ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on
lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta.
• On kindlaks tehtud, et lämmastik on iga molekuli, igasuguse
organismi iga raku koostisosaks, sõltumata sellest, kas see on
imepisike bakter või 150-tonnine sinivaal.
4. Füüsikalised omadused
• Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas. Ta on vees
vähe lahustuv ja õhust veidi kergem(tihedus(kg/m3) on 1,251)
• Lämmastiku soojusjuhtivus (W/(m*K) on 0,0237.
• Lämmastiku sulamis temperatuur on – 210 oC ja
keemistemperatuur on –196oC.
5. Keemilised omadused
• Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel
tugev kolmikside NºN , mistõttu ta on keemiliselt
väheaktiivne.
• Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~
1500OC).
• Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik :
a) hapnikuga: N2 + O2 => oksiid: N2 + O2 => 2NO
b) vesinikuga: N2 + H2 => ammoniaak: N2 + 3H2 => 2NH3
c) metallidega: N2 + metall => nitriid: N2 + 3Ca => Ca3N2
• Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist.
6. Kasutamine
• Lämmastikku kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, inertse
keskkonna loomiseks .
• Ammoniaak on omakorda
lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke- ja värvainete
tootmise lähteaine.
• Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri
tekitamiseks, nt. külmutusseadmetes.
• Meditsiinis kasutatakse puhast lämmastikku kopsude rõhu alla
panemiseks mõnede kopsutuberkuloosi vormide puhul.
7. Leidumine
• Lihtainena leidub lämmastikku kõige rohkem atmosfääris, kus
õhu koostises on teda 78,1 mahuprotsenti
• Ühendite koostises leidub lämmastikku erinevates
mineraalides eelkõige nitraatides ehk salpeetrites
• Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles
seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement.
• Lisaks esineb lämmastikku veel neutraalsete ja ioniseeritud
aatomitena ning ühenditena Päikese ja teiste planeetide
atmosfäärides, komeetide gaasipilvedes, udukogudes.
8. Saamine
• Kuna lämmastiku keemistemperatuur (-196 °C) on veidi
madalam kui hapnikul (-183 °C), siis sellel erinevusel põhineb
ka lämmastiku ja ka hapniku tööstuslik saamine vedela õhu
fraktsioneerival destillatsioonil.
• Laboratoorselt saadakse lämmastikku mitmete
ainete, peamiselt ammooniumdikromaadi või
ammooniumnitriti kuumutamisel: (NH4)2Cr2O7 N2 + Cr2O3
+ 4H2O NH4NO2 N2 + 2H2O
9. Tähtsamad ühendid
• Lämmastikuoksiid
• Ammoniaak –NH3
• Ammoniumsoolad
• Lämmastikhape – NHO3 on tähtsaim lämmastikuühend
• Soolad – on nitraadid. K-, Na-, Ca- ja NH4 – sooli nimetatakse
ka salpeetriteks. On vees hästi lahustuvad.
10. Küsimused
• Kus leidub kõige rohkem lämmastikku lihtainena?
• Mis kahe peamise aine kuumutamisel saab laboratoorselt
lämmastikku?
• Nimeta tähtsamaid ühendeid.
• Milles esineb lämmastik looduses?
• Kas lämmastik põleb?
• Milleks kasutatakse vedelat lämmastikku?
