SlideShare a Scribd company logo
1 of 11
Väävel
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
                10 B
              Elle Kull
                2012
Väävel


 Sümboliks – S
 Mittemetall
 Asub perioodilisus tabelis paremal ja
  üleval
 VI A rühmas e. kalkogeenid
Aatomi omadused.

 Aatomi väliskihil on 6 elektroni
 Võib siduda kuni 2 elektroni saades
  miinimum oks.astmeks –II
 Võib loovutada 6 elektroni saades
  maksimum oks.astmeks VI
Levik looduses.

 Esineb looduses nii ehedal kujul kui ka
  ühendite koostises
 Ehedana vulkaanilistes piirkondades
 Oluline bioelement kuulub valkude
  koostisesse
 Tekitab ka keskkonnaprobleeme ,suurim
  happevihm
Lihtaine omadused

   Väävel on kollane, rabe, kristallne
   Elektrit mittejuhtiv
   Halb soojusjuht
   Vees halvasti lahustuv
   Sulamistemperatuur+119 C
   Keemistemperatuur +445 C
Keemilised omadused.

 Reageerib hapnikuga
   hapnik+väävel=vääveldioksiid
 Reageerib metallidega
    alumiinium+väävel=alumiinumsulfiid
 Reageerib vesinikuga
   väävel+vesinik=divesiniksulfiidhape
Tähtsamad ühendid

   Sulfiidid (püriit)

   Sulfaadid (kips)

   Gaasilised ühendid (divesiniksulfiidhape)
Väävli kasutamine

   Väävelhappe valmistamisel(kasutatakse
    akudes)
   Taimekasvatuses (väätise valmistamisel)
   Püssirohu,lõhkaine valmistamisel
   Paberi valmistamisel
   Tuletikkude valmistamisel
   Ravimite valmistamisel
   Värvainete valmistamisel
Allotroopsed teisendid

   Rombiline väävel

   Monokliine väävel

   Plastiline väävel
   Mis värvi on väävel?
   Palju elektrone on väävlil väliskihis?
   Kus kasutatakse väävlit?
    Suurim oksüdatsiooni aste?
   Kas väävlit leidub puhtal kujul looduses?
Kasutud
Lembit Tamm Üldine ja anorgaaniline
keemia õpik Xklassile.

More Related Content

What's hot

What's hot (20)

Soojuspaisumine
SoojuspaisumineSoojuspaisumine
Soojuspaisumine
 
Läänemeri
LäänemeriLäänemeri
Läänemeri
 
Maavärinad
MaavärinadMaavärinad
Maavärinad
 
Vulkanismi Kasulikkusest
Vulkanismi KasulikkusestVulkanismi Kasulikkusest
Vulkanismi Kasulikkusest
 
Kuidas Jaotub Vesi Maal
Kuidas Jaotub Vesi  MaalKuidas Jaotub Vesi  Maal
Kuidas Jaotub Vesi Maal
 
Rootsi aeg Eesti alal
Rootsi aeg Eesti alalRootsi aeg Eesti alal
Rootsi aeg Eesti alal
 
Vesinik
VesinikVesinik
Vesinik
 
Värviõpetus 5 klass
Värviõpetus 5 klassVärviõpetus 5 klass
Värviõpetus 5 klass
 
Maa siseehitus
Maa siseehitusMaa siseehitus
Maa siseehitus
 
Murenemine Pover Pointe
Murenemine Pover PointeMurenemine Pover Pointe
Murenemine Pover Pointe
 
Eesti rahvastikugeograafia
Eesti rahvastikugeograafiaEesti rahvastikugeograafia
Eesti rahvastikugeograafia
 
Maailmameri
MaailmameriMaailmameri
Maailmameri
 
Kivimid
KivimidKivimid
Kivimid
 
Eluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatikaEluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatika
 
Noorem kiviaeg Eestis
Noorem kiviaeg EestisNoorem kiviaeg Eestis
Noorem kiviaeg Eestis
 
Ruutfunktsiooni graafik
Ruutfunktsiooni graafikRuutfunktsiooni graafik
Ruutfunktsiooni graafik
 
Toiduahel
ToiduahelToiduahel
Toiduahel
 
Kunst
KunstKunst
Kunst
 
Atmosfäär ja hüdrosfäär
Atmosfäär ja hüdrosfäärAtmosfäär ja hüdrosfäär
Atmosfäär ja hüdrosfäär
 
Roomajad
RoomajadRoomajad
Roomajad
 

Viewers also liked

Hapete kordamine. Valmistumine kontrolltööks
Hapete kordamine. Valmistumine kontrolltööksHapete kordamine. Valmistumine kontrolltööks
Hapete kordamine. Valmistumine kontrolltöökspriitjoe
 
Happed praktiline töö
Happed praktiline tööHapped praktiline töö
Happed praktiline tööVallo Madar
 
Pihussüsteemid
PihussüsteemidPihussüsteemid
Pihussüsteemidaadelheid
 
Rõhk vedelikes ja gaasides
Rõhk vedelikes ja gaasidesRõhk vedelikes ja gaasides
Rõhk vedelikes ja gaasidesVilve Roosioks
 

Viewers also liked (7)

Hapete kordamine. Valmistumine kontrolltööks
Hapete kordamine. Valmistumine kontrolltööksHapete kordamine. Valmistumine kontrolltööks
Hapete kordamine. Valmistumine kontrolltööks
 
Happed praktiline töö
Happed praktiline tööHapped praktiline töö
Happed praktiline töö
 
Keemia
KeemiaKeemia
Keemia
 
Pihussüsteemid
PihussüsteemidPihussüsteemid
Pihussüsteemid
 
Õhurõhk
ÕhurõhkÕhurõhk
Õhurõhk
 
Rõhk vedelikes ja gaasides
Rõhk vedelikes ja gaasidesRõhk vedelikes ja gaasides
Rõhk vedelikes ja gaasides
 
Funktsioonid I
Funktsioonid IFunktsioonid I
Funktsioonid I
 

Väävel

  • 2. Väävel  Sümboliks – S  Mittemetall  Asub perioodilisus tabelis paremal ja üleval  VI A rühmas e. kalkogeenid
  • 3. Aatomi omadused.  Aatomi väliskihil on 6 elektroni  Võib siduda kuni 2 elektroni saades miinimum oks.astmeks –II  Võib loovutada 6 elektroni saades maksimum oks.astmeks VI
  • 4. Levik looduses.  Esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises  Ehedana vulkaanilistes piirkondades  Oluline bioelement kuulub valkude koostisesse  Tekitab ka keskkonnaprobleeme ,suurim happevihm
  • 5. Lihtaine omadused  Väävel on kollane, rabe, kristallne  Elektrit mittejuhtiv  Halb soojusjuht  Vees halvasti lahustuv  Sulamistemperatuur+119 C  Keemistemperatuur +445 C
  • 6. Keemilised omadused.  Reageerib hapnikuga hapnik+väävel=vääveldioksiid  Reageerib metallidega alumiinium+väävel=alumiinumsulfiid  Reageerib vesinikuga väävel+vesinik=divesiniksulfiidhape
  • 7. Tähtsamad ühendid  Sulfiidid (püriit)  Sulfaadid (kips)  Gaasilised ühendid (divesiniksulfiidhape)
  • 8. Väävli kasutamine  Väävelhappe valmistamisel(kasutatakse akudes)  Taimekasvatuses (väätise valmistamisel)  Püssirohu,lõhkaine valmistamisel  Paberi valmistamisel  Tuletikkude valmistamisel  Ravimite valmistamisel  Värvainete valmistamisel
  • 9. Allotroopsed teisendid  Rombiline väävel  Monokliine väävel  Plastiline väävel
  • 10. Mis värvi on väävel?  Palju elektrone on väävlil väliskihis?  Kus kasutatakse väävlit?  Suurim oksüdatsiooni aste?  Kas väävlit leidub puhtal kujul looduses?
  • 11. Kasutud Lembit Tamm Üldine ja anorgaaniline keemia õpik Xklassile.